Riigid liiguvad Euroopas erineva kiirusega

SIRJE KINGSEPP,      14. jaanuar 2004


Arvamus kahekiiruselisest Euroopast on pisut vähe pakutud. Pärast maikuud on meil eeldatavasti tegemist vähemalt kolmekiiruselise Euroopa Liiduga - juhul muidugi, kui Euroopa Liit siis veel eksisteerib.

Aasta lõpul selgus aasta üllatus: Euroopa Liit ei olegi üks sõbralik ja üksmeelne rahvaste liit, vaid hoopis riikide liit, kus igaühel on oma isiklik asi ajada. Üllatusena näis see põhiliselt küll nendele Eesti poliitikutele, kes oma ametikohustuste tõttu pidanuksid sellest juba varem aru saama.
Tsiteerin: ""Eestile on äärmiselt oluline, et Euroopa ei kujuneks kahekiiruseliseks," ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson BNS-ile. "Eesti huvides on, et Euroopa Liit (EL) püsiks ühtse ja tugevana ning et üleskerkinud erimeelsused saaksid võimalikult kiiresti lahendatud," lisas ta."

Maailmavaade ühine, riik erinev

Tegelikult on asi veelgi keerulisem, kui meie kogenud poliitikud Romano Prodi jutust välja lugeda oskasid. Mina ennast kogenud poliitikuks pidada ei saa. Kuid alates hetkest, kui ma Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei välissekretärina hakkasin suhtlema teiste Euroopa vasakerakondadega, sain aru kahest asjast. Esiteks, vasakpoliitikud on igal pool maailmas ühel nõul põhimõttelistes küsimustes, mis puudutavad üksikisikuid. Et igal inimesel on õigus tööle ja enesemääramisele ning inimesi tuleb kohelda võrdselt hoolimata soost, rassist või usutunnistusest.
Kuid samas on poliitikud pärit riikidest, kus on aastate jooksul kujunenud konkreetsed dogmad ja riikide areng erineb poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt tasandilt väga. Päris hea näide oli, kui me Pariisi konverentsil jaanuaris 2003 ühiselt otsustasime, et ELi konstitutsioonis peab täpsemalt sõnastama naiste võrdõiguslikkuse küsimuse. Dokumendi vormistasid Skandinaavia vasakerakondade naised inglise keeles. Prantslased tõlkisid selle prantsuse keelde. Tulemuseks oli kaks täiesti erineva sisuga paberit, kuigi alguses oli kõik selgeks räägitud. Ei olegi ju võimalik nõuda, et kreeklane ja rootslane saaksid täpselt sama moodi aru naise rollist. Ka pole kindel, et nad lähema viie aasta jooksul ühele joonele jõuaksid …

Suur- ja väikeriikide igavene vastuolu

Võrdõiguslikkus on tegelikult lihtne, võrreldes aruteluga kogu uue ELi konstitutsiooni üle. Siin jagunesid erakonnad teravalt kahte leeri: suurriigid ja väikeriigid. Kui elada Saksamaal või Prantsusmaal, kus pikkade aegade jooksul on suudetud tervest hulgast väikestest osadest üks toimiv suurriik teha ja 200 kilomeetrit on nendele on lühike vahemaa, siis on tühiasi kujutleda, kuidas terve Euroopa võiks samamoodi elada. Pisiasjad pole olulised, aegade vältel on tähtsust omanud ainult idee. Väikeriik tahab, et säiliks selle eripära ja et ka üks kodanik mängiks sama kandvat rolli kui 100 suurriigi kodanikku.

Mitu leeri ühte liitu mahub?

Praegu veel on Euroopa kahes leeris. Mis saab, kui sinna lisandub hulk riike, kelle minevik on hoopis teistsugune? Uued liitujad on ju pool sajandit elanud sisulises isolatsioonis muust maailmast. Eesti vana kaadri poliitikutel väljendub see väheses keelte tundmises ja oskamatuses kaasa rääkida välispoliitikas. Tuletame vaid meelde, kuidas meie president eelmisel aastal USA Euroopa väekoondise ülemjuhataja asetäitjale kindral Carlton Fulfordile Saaremaa sadamaid pakkus, peaasi, et nad meile raha annaksid. Äärmiselt ühekülgne on välispoliitika, mis otsuste tegemisel lähtub vaid hetkehuvist, kas raha antakse või ei. Ja et kes rohkem maksab, selle pilli järgi tantsime.
On selgelt näha, et liituvatesse riikidesse suhtutakse teisiti kui praegustesse. Vaadakem vaid, kui vabalt on eestlastel võimalik teistesse riikidesse tööle minna või üle piiri saada - vaadata saab esialgu küll vaid paberitelt, kus erinevad riigid meie inimeste liikumist tulevases suurriigis piiravad.
Arvamus kahekiiruselisest Euroopast on pisut vähe pakutud. Pärast maikuud on meil eeldatavasti tegemist vähemalt kolmekiiruselise Euroopa Liiduga - juhul muidugi, kui Euroopa Liit siis veel eksisteerib.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)