Valitsus toetas eelnõu, mis jätab ümberasujad varast ilma

URMI REINDE,      19. veebruar 2003


Tuhanded sundüürnikud üle Eesti ja sadade hinnaliste majade potentsiaalsed taotlejad ootavad pikisilmi valitsuse ja Riigikogu otsust nn baltisakslaste vara saatuse kohta. Kohtud on oma otsuse juba teinud ja end jõuetuks tunnistanud. Seadust tuleb muuta.

Kaksikliidu valitsus toetas nelja keskerakondlase (Evelyn Sepp, Toivo Tootsen, Anti Liiv, Tõnu Kauba) algatatud eelnõu, mis jätab Saksamaale ümber asunud baltisakslased ilma õigusest siia jäänud vara tagasi saada. Riigikogule peavad eelnõu kohta oma seisukoha esitama veel ka justiitsminister ja õiguskantsler.
"Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikud ei ole omandireformi õigustatud subjektid neile kuulunud ning neilt enne Eestist lahkumist õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes."
Nii on nüüd sõnastatud omandireformi aluste seaduse paragrahv 7 lõige 3 ja eelnõu esitajad soovivad selle sõnastuse praeguse asemele panna. Praegu on mäletatavasti kirjas, et vara ei asuta tagastama enne, kui on sõlmitud vastav riikidevaheline leping: "Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega."

Lepingut ei ole ega tule

Sellise kokkuleppe sõlmimine Saksa Liitvabariigi või Vene Föderatsiooniga pole mõeldav. Ja on üldse imelik, et kunagi see säte kui võimalik sinna sisse kirjutati. Kõige müstilisem on aga ikkagi see, et selle lepingu puudumine pole takistanud kohaliku omavalitsuse ametnikke ja tagastamise komisjone kõnealuseid maju kellele tahes kinkimast. Tänaseks on need majad ka suures osas edasi müüdud, ja sundüürnike miljoniliste nõuete rahuldamine on loomulikult jäänud maksumaksja kanda.
Eestist asuti Saksamaale ümber 1939. aastal Eesti ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete ning 1941. aastal NSV Liidu ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete järgi. Kõik need kokkulepped on praegu kehtetud ning NSV Liidu ja Saksa riigi vahel 1941. aastal sõlmitud kokkulepped pole Eestile kunagi olnud siduvad ega toonud meile kaasa mingeid kohustusi.

Loobusid vabatahtlikult, võtavad vägisi

Ajaloosse pikemalt süvenemata võib meenutada, et minnes loobusid nn ümberasujad oma varast deklaratsioonide alusel, saades Hitlerilt kompensatsiooniks asendusvara. Nüüd aga üritatakse huvigruppide ja müüdavate poliitikute rahastamise toel võtta vara nendelt, kellele see majandus- ja loodusseaduste alusel kuulub - siin elanud kodanikelt ja maksumaksjatelt. Pealegi võtta seadusevastaselt!
Ümberasujate vara tagastamise üle on Riigikogus peetud teravaid debatte alates 1996. aastast, kui Feja Räim, Heimar Lenk ja tolleaegne Sõnumileht paljastasid sinnamaale avaliku pilgu eest varjatult toimunud niinimetatud tagastamiste käigus toimunud kuritegeliku varandusejahi.
Kohe võimuvõtmise järel 1999.-2000. aastal üritas hilisümberasujaid õigustatud subjektideks tunnistada kolmikliidu valitsus, kuid jättis eelnõu Keskerakonna ja Rahvaliidu meeleheitliku vastuseisu ja ka ka omavaheliste erimeelsuste tõttu vastu võtmata. Vägisi tekib kahtlusi kolmikliidu erakondade rahastajate suhtes, kes arvatavasti mitte päris omakasupüüdmatult üritasid oma raha eest ka tollaselt Riigikogult vastuteenet kätte saada. Pole vist vaja lisada, et tõenäoliselt see raha ei pärinenud Eestist.
Kogu loo kurbloolisus tegelikkuses seisneb aga tõepoolest hoopis selles, et suur osa hilisümberasujate varast on tänaseks "tagastatud" eesmärgiga see kiiresti edasi müüa.. Vaid käte laiutamisega ükskõik kelle poolt seda pundart lahti ei haruta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)