Põllumajanduse hävitamine jättis suure osa maarahvast tööta

MÄRT KINNAS,      25. juuli 2001


Olen kindel, et kui elu Eestis oleks selliselt edasi kestnud, kui see alustas oma arengut Ülemnõukogu valitsuse ajal ja presidendiks oleks saanud rahva poolt toetatud Arnold Rüütel, ei oleks meil suurt tööpuudust ega rahva vaesumist olnud.

Juba siis olid meie teadlased kindlad, et talupidamine on palju tasuvam kui palgaline suurtootmine. Seekordne 26 teadlase kiri oli nagu välgusähvatus, mis valgustas kogu rahvale tegelikku elu ja olukorda teadlaste pilgu läbi riigis. See andis selge näite sellest, et praeguse võimuliidu poliitika on läbi kukkunud.

Taludest kasvas väärikas järelkasv
Kui arvestada praegust tööpuuduse kasvu, võib arvata, et vähemalt 30 000 perekonda oleks leidnud põlluharimisega omale töö ja oleksid riigile makse maksma hakanud.
Ühe või kahe lehma pidajad ei oleks küll võistelda suutnud suurtootjatega, aga nad oleksid oma pere ära toitnud ja ei vajaks mingit sotsiaalabi.
Siiani on talu olnud parim laste kasvatuse koht, kust kasvatati riigile väärtuslikke töötegijaid ja ausaid kodanikke. Sellega oleks riigil olnud võimalus tabada mitu kärbest korraga.

Stabiilsuse määravad kõige viletsamad

Üks peamisi põhjusi meie riikliku majanduse allakäigus ongi põllumajandustootmise hävitamine, mis viis kogu rahva vaesumisele ja tekitas riigis enneolematu tööpuuduse. Sellest on saanud Eesti riigile kõige suurem vaenlane, sest riigi stabiilsuse määrab ikka kõige vaesema elanikkonna sissetuleku tase.
Valitsus oleks pidanud juba võimule tulles rohkem rõhku panema maaelu arengule ja väikeettevõtluse olukorra parandamisele, aga mitte rahva poolt loodud väärtuste erastamisele ja võõrkapitali valdusse andmisele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)