13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Üks tont käib ringi mööda Eestimaad, digitontVELLO RAJA, 02. juuni 2010Ma pole sugugi tehnika arengu vastane - Eesti peabki ka televisiooni arendamisel esirinnas kõndima. Lihtsalt paha lugu, kui ühel päeval paljude perede pildikast pime ja digi-pigit kõigile jõupingutustele vaatamata ekraanile saada ei õnnestu, sest asjapulkadest spetsialistidel on ettevalmistustes mõni pisiasi kahe silma vahele jäänud. Kraavikiskunud projektidest (ristisammas, pensionide kojukanne, digiretseptid jne) peaks ju ometi midagigi õpitud olema. Naabrimees, pool eluaega antennidega tegelnud kõrgharitud insener ronis kolm päeva maa ja taeva vahet, pöörates oma antenni nii- ja naapidi, aga 20 kilomeetri kaugusest mastist jäi pilt saamata ja uus antenn koos võimendiga (digibox enesestmõistetavalt) tuli ikkagi muretseda. Lõpuks pärast tulise kurja vandumist pilt siiski tuli. Mida peavad aga tundma tädi Maali ja onu Juhan kusagil maatalus? Digi-pigi-juhtspetsialistid arvavad, et inimesed, kes digitelevisiooni tulekul pimeda ekraani ette jäävad, peavad ise oma murele rohtu leidma. Et meie riigis maainimese mure pole kellegi mure, pole ammu enam uudis. Mis siis hädas teha? Ei oskagi praegu muud soovitada, kui et eks kutsuge Iff appi - tema tead, tema meil ju digi-piginduse suur asjatundja. Või on veel lahendusi? VELLO RAJA Virumaalt Viimati muudetud: 02.06.2010
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
