Arhiivides käib salasõda

01. märts 2006


Möödunud nädalal kirjutas New York Times, kuidas Ameerika arhiivides Bill Clintoni ajal juba avalikustatud ja paljudel juhtudel isegi publitseeritud külma sõja aegseid dokumente on hakatud taas salastama. Selline manipulatsioon teenib ekspertide sõnul ainult salastamist kontrollivate ametkondade eneste huve ning rahvusliku julgeolekuga on siin väga vähe pistmist. Lisaks sellele, et saladus on ka see, millised dokumendid taas salariiulitele lähevad, pole teada isegi see, kes salastamisotsuseid teevad.
Niisuguses valguses on arusaadav USA-lt usinalt õppiva Eesti arhiividest vabariigi aastapäeva eel Eesti Päevalehte pihkunud „dokument", milles on juttu mõnede endiste ajakirjanike määramisest raadio ja televisiooni ideoloogilisse malevasse. Justkui kogemata on kõik kolm täna Keskerakonna liikmed. Ja samas pole nimetatud 1988. aasta veebruaris kommunistide poolt kokku klopsitud riikliku meediakatte reaalseid tegelasi.
Kuna Eesti lähiajaloo dokumentide hoidmine on jäigalt Mart Laariga seotud ringkonna käes, poleks midagi imestada, kui vastab tõele kuuldus nagu toimuks praegu kogu Eesti sõjajärgse ajaloo arhiividokumentide mastaapne ümberkorraldamine. Selliste inimeste käes võib selle töö käigus kergesti kaduda terveid fonde, üksiktoimikuist rääkimata. Laarile ja tema sõpradele teeb see veel elavate põlvkondade ajaloo kirjutamise kahtlemata lihtsamaks. Samas on sellise taustaga loodud ajalugu järjest rohkematel inimestel järjest raskem uskuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)