Kagueestlased jäävad täispensionita?

INARA LUIGAS,      31. jaanuar 2007


Praegu kehtiva seaduse järgi on pensioni aastakoefitsient 1,0 – juhul, kui inimese palgalt tasutud sotsiaalmaks vastab Eesti keskmisele. Paraku jäävad Kagu-Eestis elavate inimeste sissetulekud kaugele maha Eesti keskmisest, mistõttu jäävad ka siinsetelt palkadelt makstavad sotsiaalmaksud alla keskmise.

Olen kohtunud viimasel ajal paljude inimestega, kes küsivad: miks vanaduspensioni kindlustusosaku arvutamisel ei vasta ühe aasta tehtud töö aastakoefitsiendile 1,0?

Praegu kehtiva seaduse järgi sõltub kindlustusosaku suurus makstud sotsiaalmaksust ning aastakoefitsiendi määramisel võrdleb riik inimese töötasult kalendriaasta jooksul makstud sotsiaalmaksu riigi keskmise sotsiaalmaksuga. Riigi keskmine sotsiaalmaks leitakse järgmiselt: makstud sotsiaalmaksude summa jagatakse maksjate arvuga. Ja nii tulebki, et kui sotsiaalmaksu tasutakse sama palju kui riigis keskmiselt, siis on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks on 48,51 krooni. Selle juures ongi kõige tähtsam, et töötajad jälgiks oma töötasult makstavat sotsiaalmaksu. Seega on kaks erinevat asja: saadud töötasu ja makstud sotsiaalmaks.
Kui aga töötatakse normaalkoormusega, teenides samal ajal näiteks miinimumtasu, siis on makstud sotsiaalmaks keskmisest palju väiksem. Ja nii võib tulla aastakoefitsient alla 1,0 (isegi alla 0,5). Vastupidine näide: kui töötaja saab viiekordset keskmist tasu ja maksab korralikult sotsiaalmaksu, siis on tema aastakoefitsient viiekordne ehk ligikaudu 5,0. Seega: kõrget palka teenivad inimesed töötavad riigi silmis justkui viie eest.

Karjuv palkade ebavõrdsus

Praegu on Eestis 70 protsenti neid, kelle aastakoefitsient jääb alla 1,0. Seega kaks kolmandikku inimestest ei teenigi oma ühe tööaastaga välja täit aastakoefitsienti. Milles on siis probleem? Kas need inimesed töötavad halvasti? Ei, kaugelt mitte. Pigem on probleem selles, et Eestis on väga suured palgavahed.
On ju Eestis näiteks terved piirkonnad, kus pole lootustki teenida keskmist palka, mistõttu on raske välja teenida isegi üht kindlustusosaku aastakoefitsienti. Pole ka ju saladus, et Tallinna palgad pole võrreldavad Kagu-Eesti palkadega.
Vaid üks näide: 2005. aastal oli Eesti keskmine brutopalk 8073 krooni. Tallinnas oli keskmine brutopalk 9462 krooni, kuid Põlva, Valga ja Võru maakonnas oli keskmine palk samal ajal vastavalt 6210, 6081 ja 6284 krooni. Seega ei suuda enamik kagueestlasi välja teenida üht aastakoefitsienti!
Milles oleks lahendus? Minna elama ja töötama Tallinna, kasvõi sellepärast, et saada kunagi tulevikus pensioni, mis võimaldaks ka ära elada? Kuid minu meelest pole see riigi seisukohalt mingi lahendus. Suuremat rõhku tuleb panna regionaalpoliitikale. Oleks ju võimalik toetada ääremaadel asuvaid ettevõtteid, luua olukord, et nad suudaks maksta oma töötajatele korralikku töötasu. Ärgu hämagu need, kes ütlevad, et selleks puudub vajadus!

Pensioni baasosa solidaarsemaks!

Lahendus oleks veel pensioni baasosa tõstmine. Kuid kõige olulisem on muuta seadust nii, et pensionikindlustuse minimaalne aastakoefitsient oleks sõltumata makstud sotsiaalmaksust 1,0. Aastakoefitsiendi kõrgem aste oleks kolm, aga mitte enam. Seega kõrgepalgaliste töötajate töötasult makstud sotsiaalmaksu saab kasutada väikesepalgaliste sotsiaalmaksu nn. puudujäägi kompenseerimiseks, et aastakoefitsiendiks tuleks 1,0.
Küsitud on ka seda, miks pole seda seadust muudetud? Keskerakond on seaduse muutmise teele asunud. Kuid teades, et Riigikogus on Keskerakonnal vaid 21 häält, pole meie suutelised seda läbi suruma. Teised erakonnad pole selle teemaga kaasa tulnud.
Valimistele minnes on mul heameel tunnistada, et Keskerakond panustab vähemalt töötasude osas solidaarsusprintsiibile ehk põhimõttele, et need, kelle sissetulek on suurem, peavad ühiskonnale ka rohkem andma. Meie programmi kohaselt maksaksid need, kes teenivad neljakordset Eesti keskmist palka, 26 protsenti tulumaksu. Praegu maksavad kõik tulumaksu 22 protsenti, olenemata töötasust. See oleks ka esimene samm nn astmelise tulumaksu poole.

Ja veel, valimiste ajal küsige julgesti sotsiaaldemokraatidelt ja ka kunagiselt sotsiaalministrilt Eiki Nestorilt (kelle ajal see seadus vastu võeti): mis oli selle seaduse eesmärk? Kelle huvides see seadus tehti? Kas ongi ikka jätkuvalt nii, et jutuga on sotsiaaldemokraadid tööliste poolt, aga seadusi teevad rikaste kaitseks?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)