Küünilisuse küüned tahavad kärpimist

PAUL UUS,      28. mai 2003


Arusaamatu, miks on iseseisvuse kümne aasta jooksul nn eesti eliidi seas levinud karistamatuse tunne? Valitsuse juhtivpartei aukohus ei saa isegi arutada justiitsministri kiiruseületamisest tingitud kahju Eesti valitsusele ja valimiste eel kuritegevusele nulltolerantsi lubanud erakonna mainele. Keegi ei olevat teinud kirjalikku avaldust?
Peaminister Parts patsutab semulikult justiitsminister Ken-Marti Vaheri õlale ja usub, et noor andekas minister näitab ennast positiivselt. Tegelikult, kuidas saabki lähiaastatel 27 korral kiiruseületamisega vahele jäänu mõista hukka 23 korda eksinut?
Respublikaanide eetikakoodeks sisaldab eeldatavalt salaklauslit, kus kiiruseületamine on kvalifitseeritud töövälisel ajal juhtunud äparduste hulka - juhiti ju autot, mitte Riigikontrolli või ministeeriumi.
Rahandusminister Palts tahab lisaeelarve raha seadusi ja eelmiste rahandusministrite sellekohast arvamust eirates oma äranägemise järgi suunata. Teame samas, et ärimehena ja poliitikuna tegi Palts kõik selleks, et Eesti maksumaksja arvelt kosunud firma müügitulude maksud ikka mujale kui Eestisse laekuksid. Liiklusohutusprogrammi seiskamine Paltsu algatusel tundub küünilisena, teades Partsi ja Vaheri paturegistrit!
Pea paar aastat tagasi sai avalikkusele teatavaks, et Hansapanga andekas juht Indrek Neivelt sai kummaliste tulevikutehingute abil miljonite võrra rikkamaks ja maksuametil oli tükk tegemist, et riigile maksude näol kuuluv kätte saada. See ei seganud teatud tegelastel Neiveltile aasta edumeelse majandusinimese tunnustusavaldusi üle andmast. Suurpank, kes peaks usaldust müüma ja heas mõttes konservatiivsuse etalon olema, jättis ilmselt Hansapanga siseinfot kasutanud Neivelti edasi ametisse. Kas see oli sündmus, mis andis teatud justiits-ärieliidile märgi?
Miks sooritab vandeadvokaat Viktor Kaasik tehinguid, mida ta peaks pidama täiesti äri-ja advokaadieetika vastaseks? Kord võitleb ta kodanike, riigi ja omavalitsuse huvide eest, siis samas nende vastu. Kas selline kahestumine mõjub psüühikale nii kurnavalt, et isegi toniseerivaks palsamiks saadav suur raha ei aita? Kas raha ja võimu hiilgus pimestavad inimese täielikult või on nende nägemisnärvil veel võimalik taastuda?
Tallinna aseprefekt Kalle Klandorfi põhjendused oma kiiruseületamise kohta, et ta tegi lihtsalt kontrolli, on huvitavad, kuid spetsialistide arvates mitte eriti usutavad. Peab lootma, et mõni kõrgem politseiametnik ei harrasta kaubamajades vargusi - kui ta kätte saadakse, siis ütleb ta kindlasti, et kontrollis turvatöötajate valvsust. Hea veel, kui ei noomi turvameest halva rühi ja kammimata juuste pärast.
Klandorf ei oleks pidanud sellist pisut lapsikuna tunduvat selgitust välja pakkuma. Mõelnud ometi, kuidas oleks saadud teda sellise imepisikese kiiruseületamise eest karistada? Nüüd aga tekib õigustatud küsimus politsei poolt kuritegude matkimise seaduslikkusest.
Vali Res Publica kord, see kord on omadele!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)