![]() Eestis inimesi jälitatakse ja hoitakse liiga kaua vahi allKE, KN, 17. oktoober 2012Eestis on võimalik tungida ootamatult inimeste eraellu läbiotsimiseks. Peaministri sõnul toimub meil lausjälitamine ja kahtlustatavaid hoitakse liiga pikalt vahi all. Sellise anormaalse olukorra lõpetamiseks esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu põhiõiguste rikkumise lõpetamiseks ning muutmaks kriminaalmenetluse seadustikku ja sellega haakuvaid seadusi. „Eestis rikutakse pidevalt põhiõigusi ja -vabadusi. Strasbourg'i inimõiguste kohtu lahendid näitavad, et kriminaalmenetlus vajab põhimõttelist reformi," ütles Keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. „Olukord, kus inimeste eraellu võib peaaegu piiramatult sekkuda, inimesi jälitada ja läbi otsida ning, mis veel murettekitavam, pikaajaliselt vahi all pidada, ei ole rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Meie eeskujuriikidega võrreldes on meil ka väga kõrge kriminaliseeritus - ligi pool miljonit inimest on kohtulikult karistatud!" Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige Reps jätkas: „Euroopa Nõukogu esindaja ja eksperdina pööran ma vaatlusmissioonidel Ukrainas õigusriigi puudustele tihti tähelepanu. Seetõttu paistavad meie seadusandluse puudujäägid kahetsusväärselt silma. Inimõiguste ja põhivabaduste põhjendamatule piiramisele pühendab oma tähelepanu ka Riigikogu inimõiguste saadikurühm." Reps tuletas meelde, et vastuolule Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on viidanud teiste hulgas ka endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, õigusteadlane Rait Maruste. Keskerakonna algatatud riiklikult tähtsa küsimuse hiljutisel arutelul Riigikogus rääkis samast asjast vandeadvokaat Leon Glikman. „Teadaolevalt on ka praegune justiitsminister tunnistanud, et kriminaalmenetlus vajab reformi, kuid konkreetsete ettepanekuteni siiani jõutud ei ole. Kõigi inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse on meie kohus nii põhiseadusest kui ka välislepingutest tulenevalt." Keski eelnõu realiseerumisel täidetaks rahvusvahelise õigusega sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise nõuded. Kaotataks ka absoluutne menetlemiskohustus, mille arvelt vabanenud ressurssi saab kasutada tõsisemate kuritegude uurimisel. „Arvestades Riigikogus õigussüsteemi arutelul tekkinud sisulist ja konstruktiivset mõttevahetust, tundub mulle, et kriminaalmenetluse seadustiku muutmisse on võimalik kaasata ka koalitsioonierakonnad," loodab Reps. KE, KN Viimati muudetud: 17.10.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |