Eesti kaitsevägi vajab keskpolügooni

RAMON LOIK,      13. märts 2002



Meie kaitseväelased on oma keskpolügooni puudumisel sunnitud praegu lahinglaskmisi n-ö vennaarmu korras sooritama Soomes ja Lätis. On selge, et täies lahingvarustuses kompanii, rääkimata pataljonisuuruse üksuse saatmine naaberriigi territooriumile eeldab sealse valitsuse igakordset nõusolekut ning on juba tehniliselt küllaltki komplitseeritud ettevõtmine.

Meie kaitseväele keskpolügooni väljaehitamine on üks käesoleva aasta Eesti NATO-ga liitumise rahvusliku aastaplaani (Annual National Plan ehk ANP 2001/2002) prioriteet. Keskpolügooni rajamiseks sobiva asukoha otsingud algasid riigis mäletatavasti juba 1997. aasta kevadel. Koostöösse kaasati tookord lisaks firmadele OÜ Georemest, AS MAVES ja AS ECO PRO ka Tartu Ülikooli Geograafia Instituut ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.

Kuusalu polügooni rahastatakse riigieelarvest ja välisabist

Püstitatud valikukriteeriumidele ja keskkonnaekspertiisile tuginedes osutus keskpolügooni rajamise sobivaimaks asukohaks Kuusalu piirkond, mis moodustab suuruselt umbes poole endisest, okupatsioonivägede poolt kasutatud, Tapa-Aegviidu polügooni alast. Kasutatava maa-ala ulatuse määravad eelkõige erinevate relvade ohualad, mis märgistatakse selgelt äratuntavalt ja n-ö piisava varuga, vältimaks nendele eksikombel sattumist.
Kuusalu piirkonda kavandatava polügooni rahastatakse nii riigieelarvest kui ka välisabist. Arvestuste kohaselt kujuneb harjutusvälja maksumuseks koos rajatiste ja projekteerimistöödega ligikaudu miljon krooni. Sellest umbes 60% moodustab uute teelõikude ehitus, vanade kapitaalremont ja vajaliku päästetehnika ning hooldusvahendite soetamine. Polügooni alla jäävate maade omanikelt väljaostmiseks on käesolevaks aastaks eraldatud riigieelarvest 10 miljonit krooni. Osapooli rahuldavate kokkulepeteni püüab Kaitseministeerium jõuda läbirääkimiste käigus.

Testitakse oma maa kaitsedoktriini sobivust

Nagu termin polügoon viitab, on tegemist mitmefunktsionaalse harjutuspaigaga, mis peab lisaks laskeväljaõppele võimaldama Eesti looduse mitmekesiseid reaaltingimusi nii pioneeriharjutusteks, erinevate relvade kombineeritud kasutamiseks kui ka kompanii ja pataljoni suuruste üksuste taktikaliste õppuste läbiviimiseks. Eeltoodu annab võimaluse testida oma maa kaitsedoktriini põhimõtete sobivust. Lisaks kaitseväele ja kaitseliidule kasutataks rajatavat polügooni ka piirivalve üksuste lahingõppuste läbiviimiseks ning kavandatava pioneeriõppevälja lõhkamispaik sobiks erikokkuleppel ka Päästeametile leitud lõhkekehade kahjutuks tegemisel.

Eesti kaitsevägi pole okupatsiooniarmee

Kuusalu polügooni mõõtmetes sõjalisi harjutusvälju on näiteks Norras umbes kümmekond, millele lisandub rida väiksemaid. Eesti kaitseväelased on oma keskpolügooni puudumisel sunnitud praegu lahinglaskmisi n-ö vennaarmu korras käima sooritamas Soomes ja Lätis. Pikematagi on selge, et täies lahingvarustuses kompanii, rääkimata pataljonisuuruse üksuse saatmine naaberriigi territooriumile eeldab sealse valitsuse igakordset nõusolekut ning on juba tehniliselt küllaltki komplitseeritud ettevõtmine.

Kaitseväe väljaõppetsükli ajal ei suleta polügooni maa-ala kogu aastaks, vaid ainult õppuste ajaks. Seadusest tulenevalt kooskõlastatakse kõik õppused juba praegu kohalike omavalitsustega. Eesti kaitsevägi ei kavatse oma kodumaal käituda okupatsiooniväe kombel, kus läbipääsmatud okastraat-tõkked loovad tsiviilelanikele terra incognita.

Vt ka 27. veebruari 2002 Kesknädal, Jüri Liim "Kolm lasku Eesti vabariigi kaitseks ehk lugu polkovnikute kõrgest eetikast Kõrvemaal"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)