Savisaar: Kes peab vastutama tervishoiu eest?

Omavalitsustelt

on kõik tervishoiu korraldamisega seonduv ära võetud - riik korraldab ja vastutab. Ka perearstiabi korraldamine läheb järgmisest aastast Tallinnalt riigile, vaid haiglate omaniku roll on linnale jäänud.

Järk-järgult on Eestis kujundatud olukord, kus inimesel tervishoiu teemadel on üha vähem öelda ja arvata. Üleriigilises meedias on kujundatud pilt, et ülbed arstid julgevad soovida palka lakke kruvida ja ainult tänu valitsuse „kindlameelsusele" on inimesed veel elus. Kuidagi kummaline on meedias kuulda valitsustegelaste väiteid, nagu oleks Haigekassa endine juht Hannes Danilov süüdi nii arstide streigis kui ka tervishoiu alarahastuses, lugeda sellest, et sotsiaalminister on kangelaslikult teinud kõik endast oleneva streigi lõpetamiseks ja välja käinud „parima pakkumise". Paremat enam ei saagi tulla.

Oleme jõudnud

tervishoiutöötajate streigi neljandasse nädalasse. Meedia vahendusel kuuleme iga päev erinevatest kohtumistest ja läbirääkimistest, kuidas streiki lõpetada. Kahjuks ei räägi keegi patsientidest ja sellest, kui paljude elanike tervisele on tekitatud tõsist kahju. Mida nädal edasi, seda haigematele patsientidele tuleb kiirabil osutada abi. Inimene on oma kroonilise haiguse ägenemisega ravilepääsemist oodanud, aga lõpuks muutub haigus kriitiliseks. Tallinna keskhaiglatest jäi streigi esimesel nädalal AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ära 3722 plaanilist ambulatoorset vastuvõttu, AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas 3289 vastuvõttu. Korrutades neid arve kolmega, saame tulemuseks, et 31000 linnaelanikku ei ole viimase kolme nädalaga oma tervisehädale leidnud lahendust.

Tekkinud olukorras peab keegi vastutama. See keegi saab olla vaid riik oma institutsioonide - Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga, laiemalt kogu valitsuskabinetiga. Tervet rida olulisi raviteenuseid ei suuda riik piisavalt finantseerida. Toon siinkohal mõne näite.

Kui riigi ülesanne

on vältimatu abi tagamine nii ravikindlustusega hõlmatud kui ka ravikindlustuseta isikutele, siis hoolitsus viimaste kindlustamisel esmatasandi arstiabiga on jäetud katteta. Oleme Tallinnas võtnud selle linna mureks, asutanud statsionaarse ravikindlustuseta inimeste osakonna, anname ambulatoorset abi.

Ehitame uusi hooldusravikliinikuid. Aga kas tänane selle raviliigi vajaja on võimeline oma piskust pensionist nn omaosalust tasuma? Äsjaavatud Haabersti Hooldusravikliinikus on hooldusravi voodikohad, on patsiendid, kuid mida pole, on kindlus, et nii vajalik raviteenus meie elanikele 150 hooldusravi-voodikohaga uuel aastal Haigekassa lepinguga kaetud saab.

Tallinna linn

ei suuda veel rahastada täiendavat 150 hooldusravi-voodikohta, mis seaduste järgi pole ka meie kohustus. Kuid kaalume avada samas kliinikus vajaliku päevahoiuteenuse koos õendusabiga, püüdes selle rahastamiseks leida võimalusi 2013. aasta linnaeelarvest.

Tooksin teile veel ühe näite. Tänase seisuga on kehavälise viljastamise protseduuri järjekorras üle 400 Tallinna elaniku. See tähendab vähemalt 400 sündimata tallinlast. Hetkel on meie linna elanike nõudlus kehavälise viljastamise protseduuride järele suurem, kui haiglatel on võimalik pakkuda. Protseduuridele on järjekorrad. Linnal on mõttes tulla lapsi ootavatele peredele appi, ostes tervishoiuteenuste osutajatelt kehavälise viljastamise protseduure. Seeläbi lühendame järjekordi ja aitame peredel saada soovitud lapsed.

Võimulolevad poliitikud lubasid kehavälise viljastamise protseduuri finantseerida riigieelarvest, ja esimesel korral antigi selleks kümme miljonit krooni. Seda lubati ka edaspidi, kuid tegelikkuses riigieelarvest peale valimisi ei makstud midagi ning need kohustused pandi Haigekassale, kes aga finantseerib hoopis väiksemas mahus, kui esialgu lubati. Meil on suured järjekorrad võimalikest tulevastest emadest, kes tahaksid järgida loosungit „Saame lapsi juurde!", aga kes tegelikult jäävad abist ilma. Püüdsin saada ülevaadet järgmise aasta suhtes, aga selleks puudub igasugune võimalus. Veksel anti välja; nüüd ootavad sajad tulevased emad, millal see täidetakse.

Mina soovin,

et Tallinnas sünniksid kõik need soovitud ja pikalt oodatud lapsed. Tallinna linn algatab omalt poolt programmi, mis võimaldab Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglatele järgmisel aastal selleks linna poolt raha eraldada. Kui inimesi saab aidata, siis ka tuleb neid aidata. Need asjad ei tohi soikuda.

Streigist.

Vaidlused selle ümber, et arstidel justkui olevat liiga suur palk, on kohatud. Sellepärast et nende vaidluste käigus ei ole ma kuulnud ühtegi lahendust selle kohta, kuidas tervishoiutöötajate lahkumist piiri taha seisma panna. Ei anta aru, et ajal, kui meie vaidleme, lähevad inimesed ära. Jutt kõrgest palgast ei paku lahendusi meedikute väljarände pidurdamiseks.

Keskerakonna fraktsioon Toompeal on omalt poolt esitanud mitu ettepanekut parlamendile ja Haigekassale. Esiteks, tuleb lõpetada niisugune maksupoliitika, mis tervishoiust raha välja pumpab. Majanduskriisi ajal tõsteti ravimite käibemaksu 5 protsendilt 9 protsendile, millest kõige rohkem kaotasid patsiendid ja kogu tervishoiusüsteem tervikuna. Nüüd tuleks otsustada, et haiglatel ja tervishoiuasutustel oleks õigus käibemaksu tagasi saada, ja mitte ainult ravimitelt, vaid kogu majandustegevusest. Ka sellest saaks haiglatele tegutsemiseks lisaraha.

Teiseks, täies mahus tuleks kasutusele võtta Haigekassa kogutud tulem. Me oleme solidaarselt kogunud seda raha rasketeks aegadeks. Kas ei ole siis raske aeg praegu, kui tervishoiutöötajate arv juba viiendat aastat väheneb? Praktiliselt kõik Tartu Ülikooli viimaste kursuste arstitudengid õpivad soome keelt, ja selleks avatakse ülikoolis isegi lisagruppe.

Täna räägime siin inimeste tervisest ja tervishoiust. Muret tundes ja hoolivalt. Asjalikult, hämamata ja ausalt.

Olge kõik terved!

[esiletõste]

SAVISAAR: Tuleb lõpetada niisugune maksupoliitika, mis tervishoiust raha välja pumpab. Täies mahus tuleks kasutusele võtta Haigekassa kogutud tulem.

Jaga |