Ei pommitatud üksnes Tallinnat!

Dresdenit pommitasid liitlased – USA ja Briti õhujõud – 13.–15. veebruaril 1945. Ohvrid olid peamiselt tsiviilisikud ja sõjapõgenikud, kellest enamiku moodustasid naised ja lapsed. Kahe päeva jooksul sooritatud õhurünnakute ohvrite arv on täpsustatud andmeil kuni 25 000 (Vikipeedia). Ja veel: Dresdeni pommitamiste tulemused olid kohutavad – täielikult purustati 75 000 maja, hävitati 143 kooli, haiglat ja kultuurimälestist. Hukkunuist suudeti tuvastada vaid 35 000.

Kokku heideti linnale 13 168,8 tonni lõhke- ja süütepomme. Ehk siis – poliitkorrektse 25 000 tapetu peale arvestades 526 kg ja 720 g pomme iga tapetu kohta. Winston Churchill olevat seoses Dresdeni ründamisega öelnud, et „sakslasi tuleb praadida nende taganemisel Breslaust“. Kuid taganemist Breslaust ei toimunud, asi oli hoopis miljonites tsiviilpõgenikes.

Rõuge kandi mees August Kuklane viibis pommitamise ajal Dresdeni lähistel ja mundrikandjana suunati ta laipu kokku korjama ja osalema nende massilises tuhastamises. Teades, kui palju inimesi võis elada Dresdeni kesklinnas ja seal varjupaika otsida, hindas August, et selle kahepäevase angloameerikaliku pommitamise tagajärjel võis hukkuda ligi 600 000 inimest. Neli ööd-päeva ühtejärge saatis ta mööda surnuid virna tõstes.

„Me ladusime neid kui telliskive,” meenutas August. “Nägin tuhandete kaupa surnuid, kuid mitte ükski neist polnud sõjaväevormis. Nad kõik olid eraisikud.” Kuklasele jäi igaveseks mällu ühe valgetes sukkades naise raske surnukeha, mille nad pärast mitut katset suurte raskustega põletatavate hunniku otsa vinnasid.

Ka Einar Laignalt on ilmunud artikkel „Dresdeni holokaust“ (Eesti Ekspress, 8. veebruar 2005). Lennart Meri on aga meenutanud: „Kas te olete näinud ülesvõtteid sellest, kui Dachaus traktor lükkab, ütleme, kümme tuhat korjust suurde hunnikusse kokku? Teate, see kõik filmiti Dresdenis. See oli täielik šokk. Ma ei suuda seda veel praegu mõista. See toimus täiesti metoodiliselt, täpselt. Nagu mingisugune masinavärk. Ja ka see viib meid tagasi teema juurde, mida tähendab noorte harimine. Sellepärast ongi haridus nii oluline, et säärased asjad ei korduks.“

 Nõmme Raadio

Teemaekskursioon Tallinna suurpommitamisest

Kiek in de Kök ja Bastionikäigud kutsuvad teemaekskursioonile „Tallinna suurpommitamine ning varjendid Harjuvärava mäe all“.

Bastionikäikudes meenutatakse pommitamise aastapäeva 9. ja 10. märtsil. Möödub 72 aastat massiivsest õhurünnakust, mille II maailmasõja päevil korraldas Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnale Punaarmee lennuvägi.

Rünnak tõi kaasa enneolematuid purustusi, jäädavalt muutes linna nägu ja tuhandete linlaste elu. Hävis kolmandik Eesti pealinnast ning hukkus vähemalt 554 inimest. Hirmuööl leidis tuhatkond tallinlast pommide eest kaitset varjendiks kohandatud Ingeri bastioni käikudes ehk Harjuvärava mäe all.

Temaatilised ekskursioonid sõjaaegsetesse varjenditesse algavad Kiek in de Kökist (Komandandi tee 2) kolmapäeval, 9. märtsil kell 17.00 ja 17.30    Osalemine muuseumipiletiga. Registreeruda tel. 6 44 66 86 või meiliaadressil kok@linnamuuseum.ee. Kohtade arv piiratud!

Täpsem teave: Toomas Abiline, Kiek in de Köki ja Bastionikäikude juhataja   toomas.abiline@linnamuuseum.ee

Jaga |