Keskerakonnal võimalus minna sõnadelt tegudele

RIINA VÄLBE,      30. november 2005


Praegusel valitsuskoalitsioonil on võimalus teha ajalugu. Ta peaks kätte võtma ja otsustama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse edasiarendamise suunad.

Teemaga on Eestis tegelenud mitu valitsust 13 aasta jooksul. Aga seaduslikku lahendust pole tulnud. Nii ongi Eesti Euroopas üks kahest riigist, kus tööõnnetus- ja kutsehaiguste probleemidel puudub süsteemne käsitlus. Ja mitte ainult Euroopas. Kindlustuse põhimõtetel on lahendused Kesk- ja Lõuna Ameerika riikideski, keda me kutsume üleolevalt banaanivabariikideks.

Miks Eestis pole kutsehaigusi?
Eeltooduga seotust oli juttu Kindlustusseltside Liidu korraldatud seminaril "Kas Eesti tööandjad elavad töötajate kulul?" Seal arutatu põhjal võib teha kokkuvõtte, et Eesti ühiskond on arenenud niikaugele, kus enam ei küsita, kas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust on vaja, vaid otsitakse lahendust, kuidas luua süsteem, mis annaks inimesele parima kaitse.
Süsteem peaks lähtuma kindlustuspõhimõttest, milles riski hüvitajaks on kindlustuse andja. Vahemärkus - praegu hüvitatakse töö juures juhtunud õnnetus ja tööst tingitud tervisekahjud valitsuse määruse alusel kohtu kaudu. Tööõnnetushüvitis mõistetakse enamikel juhtudel välja, kuid protsess on pikk.
Tunduvalt hullem on lugu kutsehaigusega, mille kindlakstegemiseks on vaja meditsiinilisi uuringuid ja analüüsi. Enamasti pole inimesel nende kinnimaksmiseks raha. Nii ongi Eesti silmatorkavalt väikese kutsehaiguste arvuga, tegelikult jäävad meil kutsehaigused sageli diagnoosimata.

Kes kannaks tööõnnetuse riske?
Asjal on kaks poolt. Töötajad ei lepi enam riskidega, millel pole tagatist. Kas või jalgpallurid, kes ei lähe enam võistkonda, kus tal puudub kindlustus. Töökeskkond on tööandja vastutus. Praegune tööõnnetuse ja kutsehaiguste hüvitamise kord ei sunni tööandjat töökeskkonda parandama. Tööandja arvab, et ta riskib juba niigi, pannes oma raha töö (tootmise) korraldamisse.
Kuid!! Kasumi saab tööandja. Sealjuures riskib ta inimeste tervisega, kes talle kasumit teenivad. Halva õnne korral kaotab tööandja vara. Halva töökeskkonna või kõrge riski korral kaotab töötaja elu. See, et tööandjad kõike rahaga mõõdavad, tuli välja ka nimetatud seminaril. Imestama paneb lühinägelikkus: ei taheta näha seost firma turul püsimise ja inimeste huvi just selle firma heaks töötamise vahel.
Tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi väljaarendamiseks ongi nüüd vaja otsustada, kes hakkab kindlustuse andjaks. Kas luua avalik-õiguslik juriidiline isik (nagu Töötukassa), teha üksus juba olemasoleva valitsuse/riigiasutuse (haigekassa, sotsiaalkindlustuseamet, tööinspektsioon) juurde või anda asi erakindlustusele.

Reserv on ülepaisunud töötukassas
Töötajale kaitse pakkumisega väärtustaksime inimese. Saame lõpuks lahti nõukogudeaegsest sündroomist, kus tähtsaim oli õnnetuse süüdlase otsimine. Lahenduse leidmisele aitab kaasa käesolev aastagi. Majanduskasv on toonud töötukassasse rohkem vahendeid kui loodeti. Seetõttu võib valitsus teha otsuse vähendada nii töötajate kui ka ettevõtjate maksu töötukassasse. Mõlemad tööturu osapooled suhtuksid soosivamalt uude osamaksu, mille töötus- ja kutsehaiguse kindlustamise süsteem võib kaasa tuua.
Töötajad on juba 13 aastat töökeskkorra riski enda peale võtnud, nüüd on tulnud aeg, kus risk tuleb võtta erakondadel ja lõppude-lõpuks otsustada, kuidas tööõnnetuse ja kutsehaiguste probleem lahendada. Eriti peaks seda tegema Keskerakond, kes juhib praegu sotsiaalvaldkonda. See oleks suurepärane võimalus sõnadelt tegudele minna.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)