Tuletaksin loo autorile kõigepealt meelde, et töötaja tervis(inimkeha)ei kuulu riigile, tööandjale, töötervishoiuarstile, tööispektorile ega ka ametiühingule ja on töötaja eraomand. Eraomandit kaitseb aga seadus.Euroopaliku meditsiiniõiguse järgi on patsient andme-ja ravisubjekt, mitte aga objekt nagu nõukogude ajal. Kui praegu käib töötaja kohut tööandjaga,siis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse puhul hakkab ta kohut käima kindlustusfirmaga.Töötaja peab tõestama, et terviseviga pole mitte oma suvilas või konkurendi juures haltuurat tehes külge saadud.Kutsehaigust vastu töötaja tahet diagnoosida ei saagi ja selle inkrimineerimine töötervishoiuarsti poolt on kuritegu või tõestagu omakorda kohtus, kui töötaja (koos tööandjaga)väidavad vastupidist. Vähemalt erakindlustus on orienteeritud kasumile ja ega ka avalik- õiguslik juriidiline isik pankrotti minna taha.Isegi haigekassa on määranud kindlaks oma prioriteedid.Kindlustuse põhimõte on, et mida rohkem on töökeskkonna riskitegureid ja töölaadist(öötöö) sõltuvat, mida räämam on töökeskkond, mida rohkem tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi või tööst põhjustatud haigestumisi, seda suurem on tööandja kindlustusmakse.Riskiteguriteks muutuvad sellisel juhul ka töötaja enda tervis ja vanus, mis tihti ka omavahel seotud.See tähendab seda, et nii tööandja kui ka kindlustaja soovivad ainult sobiva vanuse ja tervisega töötajaid.Kõik see tekitab olukorra, kus vahendeid valimata püütakse töötaja terviseandmetele, kui delikaatsetele isikuandmetele ligi pääseda ja eraelulistele isikuandmetele mõistagi samuti.Teatavasti sõltub kindlustuspoliis kindlustatava tervislikust seisundist ja vanusest. Teatavas vanuses aga kindlustust üldse ei tehtagi. Pealegi satuvad töötajate terviseandmed suvalise isikulise koosseisuga kindlustusseltside kätte.Riik ei suuda juba praegu viletsa inimfaktori ja tööeetikaga töötervishoiuarstide (pervertidest käperdajad)tegevuse üle järelevalvet teostada ja seega on töötajate terviseandmed tööandja jaoks praktiliselt müügis.Kui vaatamata kindlustusmaksele peab tööandja ikkagi ka konkreetse õnnetusjuhtumi puhul trahvi maksma, siis lepivad töötaja ja tööandja endistviisi omavahel kokku.Püütakse statistilisi näitajaid parandada, andmata endale aru statistilise vea peamisest põhjusest. Paljude töötajate kategoorijate puhul loetakse tööõnnetus või kutsehaigestumine hoopis olmetraumaks.Seega FIE-de(üldse ettevõtjatega), töövõtulepingu ja käsunduslepinguga töötajate ja nn. musta tööjõuga tööajal juhtunu on riiklikus statistikas olmetrauma.

Geeniuuringuid käsitleb inimgeeniuuringute seadus (IGUS). Selle § 26 ja 27 sätestavad, et tööandjal ja kindlustusandjal on keelatud koguda vastavalt töötajate ja kindlustatavate kohta geneetilisi andmeid ning seada erinevatele pärilikkusriskidega inimestele erinevaid tingimusi.Inimese mõjutamine tasu pakkumise, kahju tekitamise või ähvardamisega geeniuuringuteks kudet loovutama on kuritegu (KarS §140) nagu ka diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel (KarS §153).

Mida rohkem töötaja ja tööandja tööõnnetusi jne. üheskoos varjata suudavad, seda väiksem kindlustusmaks. Tekib raha, millega töötajaid premeerida ja töökeskkonda parandada.

Kindlasti tuleks tööandjaid koormata. Nad on pahad juba oma loomuselt. Teadaolevalt annaks tööandjad vabamalt töötajatele prii sportimis- ja tervistamisvõimalusi kui rii ei võtaks selle eest trahvina maksu. See on seaduse ees sama mis kuldkäekella ostmine. Ehk riik on töötajate tervisetaastamise võrdsustanud tööandja eralõbudega.

Juba ammugi oleksime saanud sõnadelt tegudele üle minna. Aga nelipühilaste vandenõu on meil kogu aeg ees. Elagu Edgar!

Jah need nelipühilased on tõesti kirjud koerad, sest nad on nagu satikad kaele vahel ja ära ei lähe, tõrju kuidas tahad. Pühal Vaimul pole pilli, Jeesusel ei ole tilli.......trallala. Pea meeles ma lasen kontrollida, kes minu nime all kirjutab.

Riik võtab sellistelt asjadelt erisoodustusmaksu.Kui töötervishoiuarst kirjutab mingi protseduuri välja, siis ei pea erisoodustusmaksu maksma.Sellise töötaja saab aga peatselt tervislikel põhjustel vallandada.Tervis on töötaja eraomand ja hoolitseb selle eest eelkõige ise. Terviseandmed on aga delikaatsed isikuandmed, millega ainult rumal inimene laiab.Probleem on aga hoopis selles , et töötajate ja polikliiniku tööaeg kattub ja pole lihtsalt võimalik arstile minna.

Olen nõus. Julgen siiski väita, et töötajate üldist tervist saaks tõsta, kui tööandja võiks selle (tegelikkuses kah erisoodustuse) maksuvabalt anda. See on küll palgalisa ent neile, kes oma (ja sellega kogu rahva)tervis parendaksid. Kindlasti oleks minejaid, kui priipilet antakse.

Lihtsam on võtta uus sobivas vanuses ja tervislikus seisundis töötaja.Kui tuleb eelmainitud kindlustus, siis hakatksegi eriti hoolsalt töötajaid valima ja neid välismaalt sisse tooma.Kindlustuse eesmärk on statistiliste näitajate parandamine,kasumi teenimine, mitte aga inimeste tööga kindlustamine. Töökoht pole mingi sanatoorium, pealegi ei näe tööleping selliseid asju ette.Kogu trenn seisneb põhiliselt ületunnitöö tegemises.Pooltel töötajatel pole mingit töölepingutki, või töötavad FIE-na, töövõtulepinguga, käsunduslepinguga ja peavad niigi ainult ise enda eest hoolt kandma.Ettevõtted suudavad ainult ümbrikupalka makstes konkurentsis püsida ja pole mõtet muudest soodustustest rääkidagi.Ettevõtja jaoks on aga primaarne kasum.

Ma nüüd nii pessimistlik ka ei oleks. Ega ettevõtjad kah kõik ühesugused ei ole.

Tööandjate Keskliit,kus kujutatakse asju paremini ette kui sotsiaalministeeriumis ja ametiühingus, on sundkindlustusele vastu.Sama suhtumine on neil haigushüvitise maksmisesse tööandja poolt, näiteks esimesed 10 päeva.Esiteks tooks see samuti kaasa kõrgendatud ja ebaseadusliku huvi töötajate terviseandmete vastu, teiseks näeks hea tava ette, et töötaja loobub sellisest haigusrahast. (Mõistagi siis, kui ta tahab ilma probleemideta edasi töötada).On selge, et kõik eelmainitu pingestab töösuhteid.Ametnikud mõistagi peavad tõestama oma vajalikkust ja mõtlevad mida tahes välja.Ei arvestata seaduste omavahelist sobivust või vastuolu põhiseaduse ja eurodirektiividega.