Reformistlik sõnum: must on tegelikult valge

TÖÖVÕTJA TALLINNAST,      23. jaanuar 2008


16. jaanuari ETV saadet „Foorum" jälgides saime teada, et ca 85% helistanutest kardab Reformierakonna algatatud uue töölepinguseaduse rakendumisel töökohta kaotada. Kahtlemata peegeldab see protsent seaduse töötajavaenulikkusest aru saanute hulka.

Samal ajal väitis sotsiaalminister Maret Maripuu selleski saates, et uus töölepinguseadus vaatab tulevikku ja peab silmas kogu ühiskonna arenguhuve, muudab tööturu paindlikumaks ning, kokkuvõttes, on kasulik töövõtjaile. Sellest kasusaamisasjast polnud küll üldse võimalik aru saada. Aga mine sa tea, võib-olla ongi „oravatel" teada, kuidas siis, kui inimeste toidulaualt midagi hiivatakse, saab kasu hoopiski paljaksröövitu...

Jutt tulevikku vaatamisest ja kogu ühiskonna huvide silmaspidamisest tõi taas meelde ühe nõukaaegse anekdoodi. Politrukid saabuvad suurtehasesse ja selgitavad kokkuaetud töölistele, kuidas riik sammub enneolematult kiiret tõusuteed, kuid kahjuks esineb veel mõningaid üksikuid kasvuraskusi. Nimelt on rahvaarv liiga suur, mistõttu kõigi äratoitmiseks ei jätku küllaldaselt vahendeid, ja et seepärast tuleb osal töölistest üldise õitsengu nimel oma elu ohvriks tuua, ning et kuulajatele langeb õnn üles poodud saada osaks juba homme. „Kas küsimusi on?" päris politruk. Seepeale kostab tagareast arglik hääl: „Mul nagu üks oleks... Kas poomisnöör tuleb endal kaasa võtta või on see riigi poolt?"

Tööturgu saaks veelgi paindlikumaks muuta, kui kõikidele tööpostilt lahkuma sunnitutele hakkaks kehtima ühesugune hüvitiste maksmise minimaalkord, nagu kombeks demokraatlikes riikides. Ka riigikogulastele.

Jään ühtlasi huviga ootama, millise triki abil üritatakse ühiskonnas nii suurt vastuseisu põhjustanud seaduse algkaugpõhjustajaks tembeldada Savisaar, nagu ikka kombeks.

Töövõtja Tallinnast (Kirjutaja nimi on toimetusel teada.)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)