Iseseisvust ei maksa karta

KALJU MÄTIK,      10. september 2003


Kuulates poliitikute sõnavõtte, jääb tahtmatult mulje, et Eesti riigi etteotsa on mingi rumala arusaamatuse tõttu sattunud inimesi, kes ühegi muu töö peale ei kõlba. Rahvale valetatakse, et Euroopa Liidule alternatiivi ei ole. Tuleb minna kas Euroopa Liitu või siis SRÜsse. Meil on aga võimalus valida iseseisvus.
Balti riigid said iseseisvaks eelkõige tänu siin tekkinud opositsioonile, kes seadis oma eesmärgiks vabaduse kättevõitmise. Siit levisid kommunistlikule diktatuurile "eriti ohtlikud" ideed ka mujale. Eestis olid ühe kõige tõsiseltvõetavama rühmituse, NSV Liidu Demokraatliku Liikumise loojateks mitte-eestlased eesotsas ukrainlase Artjom Juskevitshi ja venelase Sergei Soldatoviga. Nende mõjul tekkis Paldiskis põrandaalune organisatsioon Poliitiliste Vabaduste Eest Võitlejate Liit, mille liikmeteks olid põhiliselt allveelaevnike õppekeskuse ohvitserid eesotsas vanemleitnant Gennadi Gavriloviga. Neil õnnestus luua grupid mitmes Venemaa linnas. NLDLiga koostööd tegevad eestlased lõid rühmituse Eesti Demokraatlik Liikumine.
NSVLi KGB 5. osakonna ülem Filip Bobkov käis Tallinnas, et saavutada siinsete võimude aktiivsemat tegutsemist natsionalistide vastu. Oma raamatus "KGB i vlast" kirjutas ta, et Nõukogude Liidu lagunemine algas Baltikumist. Need rühmitused olid loomulikult liiga väikesearvulised relvastatud vabadusvõitluseks. Kuid olukord muutus, majandus käis alla, rahva rahulolematus kasvas.
Julgemad inimesed Eestis asutasid juba 1988. aasta 20. augustil Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, kes avalikult kuulutas, et tema eesmärgiks on Eesti iseseisvuse taastamine. Ka praegu on kaks kolmandikku ERSP asutajaliikmetest Eesti iseseisvuse poolt ja Euroopa Liitu astumise vastu, ETV "Aktuaalses kaameras" aga väideti, et ERSP on ELi astumise poolt.
Rahvaste ja riikide elus on alati esinenud raskusi, neid tuleb ka tulevikus. Aastal 1919 oli Eesti olukord palju raskem kui praegu. Leidus aga mehi nagu Johan Pitka ja paljud teised, kes kartma ei löönud. Tänu neile jäi Eesti riik püsima.
Kui aga mõned inimesed praegu räägivad, et Eesti ei suuda eksisteerida iseseisvana, siis sõltumata sellest, kas nad räägivad seda argusest ja rumalusest või täitmatust soovist pääseda Brüsseli piruka juurde, järeldus saab olla vaid üks - need inimesed ei sobi ametikohtadele, kuhu nad täitmata lubaduste ja saamameeste miljonite abil on pääsenud.
Jääme kindlaks seisukohale:
JAH Eesti iseseisvusele!
EI Euroopa Liidule!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)