Õigusriik ja õiglus

Kui asjatundlikult jälgida meie õiguskaitseorganite tööd, siis paraku on mõnikord vägagi küsitav, millised need õigusriiki iseloomustavad tunnused ikka on, kui terve rida rahva õiglustunnet riivavaid toiminguid aset leiab? Näiteks, kui võimuparteid kasutavad õiguskaitseorganeid oma poliitilistele oponentidele kättemaksmiseks ja nende tagakiusamiseks. Või kui politseinikud kardavad oma nägu rahvale näidata. Õiglaselt oma tööd tegevad õiguskaitseorganid ei pea ometi oma rahva kättemaksu kartma? Isegi okupeeritud Eestis ei kartnud õiguskaitseorganid rahvast ega kandnud maske. Sest nad käitusid tollastest seadustest rangelt kinni pidades ning seega ei riivanud rahva õiglustunnet.

Õigusriigile omaseks võime nüüd lugeda Tartu maakohtu otsust, millega ei rahuldatud Tartu vangla administratsiooni taotlust vabastada raske kuriteo – riigireetmise – toime pannud Herman Simm viis aastat enne tähtaega.

Kahetsusväärne on see, et Tartu vangla administratsioon kerglaselt suhtus nii raskesse kuriteosse nagu seda on riigireetmine ja taotles karistusaluse ennetähtaegset vabastamist. Oli ju vangla administratsioon väga hästi teadlik, kui pikka aega ja kui suures ulatuses andis Simm vaenlase luurele riigisaladusi sisaldavat informatsiooni.

Kui kõiki positiivseid ja negatiivseid tunnuseid kõrvutada, kas siis saame Eestit pidada õigusriigiks?

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |