Hoopis Keskerakond ühe võitjana vääriks kohta valitsuses

Võttes arvesse, et pärast ülejooksikute lahkumist istus Riigikogu saalis vaid 19 keskerakondlast, võitis Keskerakond juurde ju kaheksa kohta.

Keskerakonda on nii meedia kui ka „sõbralikud” konkurendid üritanud kujutada kui parteid, mida valivad ainult pensionärid ja venelased. Need valimised põrmustasid selle müüdi täielikult.

12 valimisringkonnast kolmes domineerivad venekeelsed ja üheksas eestikeelsed valijad. Selgelt oli näha, et üheksast eestikeelsest valimisringkonnast kuues parandas Keskerakond oma tulemust märkimisväärselt. Eestlased valivad Keskerakonda sama agaralt nagu sotse ja IRL-i.

Ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar purustas oma eelmise valimisrekordi, milleks oli 23 000 häält, ja püstitas uue – 25 057 häält. Ta suurendas oma tulemust kõigis kolmes Tallinna linnaosas – nii Kesklinnas ja Pirital kui ka Lasnamäel. Seega need, kes on unistanud Savisaar varumeestepingile saata, on ise ikka ja jälle põrunud.

Kuigi Reformierakond kaotas kolm mandaati ja ühe protsendi toetusest, sai ta siiski kõige rohkem kohti Riigikogus. Eeldus, et oravatel nii hästi ei lähe, oli olemas: vana kaardivägi – Ansip, (Kaja) Kallas, Lang jt – otsustasid partei noortebandet karistada ega kandideerinud.

Reformistide hall kardinal Rain Rosimannus suutis aga nii partei siseopositsiooni kui ka valijad üle mängida. Oravate taktika, et kandideerima pandi võimalikult palju uusi tuntud nägusid erinevatest eluvaldkondadest, kandis vilja. Seda tehti selleks, et uustulnukad sunniksid valijaid unustama Autorollo, Meikari-skandaali jm pahateod. Uued tegijad kogusidki umbes 40%  Reformi häältest.

IRL-is aga uued näod ei töötanud. Meedias on IRL-ist räägitud kui valimiste suurimast kaotajast. Sooviksin aga IRL-i tunnustada selle eest, et nad julgesid julgeoleku asemel tõsta oma peateemaks majanduse: majandus on meie riigi alus. Kahtlemata oli see riigimehelik samm, mis muide ei toonud IRL-ile valijate kadu – kaotuse taga olid pigem ajakirjanikest esinumbrid Samost Ida-Virumaal, Aunaste Kagu-Eestis, Muuli Tartus ja Ladõnskaja Lasnamäel. Kui partei oleks pannud esinumbriteks tunnustatud ja kogenud IRL-ikad, kes suutnuks majandustemaatikat usutavalt esitada, oleks erakonna häälesaak suurem.

SDE on IRL-i kõrval teine partei, kes kaotas toetust. Nende saatuseks sai liigne enesekindlus ja kehv mälu. 2011. aastal kandideerisid sotsid Riigikokku „uue jõuna“, mistõttu neile läks enamik protestihäältest. Minnes aga valitsusse, olid nad oma „uudsuse“ minetanud. Veel hullem, valijad nägid nende selgrootust, sülekoerastumist ja Reformierakonna taktikepi all sitsimist. Sotsid elasid roosade prillidega kuni valimispäevani, kui reaalsus nad loodetavasti nüüd maa peale tõi.

Sotside peaministrikandidaat Sven Mikser kukkus valimistel kolinal läbi, suutes koguda vaid 4969 häält neli aastat varasema 7431 hääle asemel. Muide, minu valimispiirkonnas Lääne-Virumaal ei suutnud sotside esinumber Rannar Vassiljev niipaljukestki hääli koguda, et end kas või ringkonnamandaadiga Riigikokku viia. Eelmiste valimiste võimsast valimistulemusest jäi alles vaid ilus mälestus.

Valimistel võis selgesti näha, kuidas endised rahvaliitlased, kes vahepeal sotsideks muutunud, piinlikult põrusid. Sama võib öelda mõnegi endise keskerakondlase ja tänase sotsi või orava kohta. Järelikult – ülekargamine ei tasu enamasti ära.

Öeldakse, et ühe õnnetus võib olla teise õnn. IRL-i ja sotside õnnetu esinemine sillutas teed kahele uuele erakonnale – Vabaerakonnale ja Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE). Viimane võttis kindlasti endiste rahvaliitlaste, aga ka protestimeelsete ja kooseluseaduse-vastaste hääli, kelle seas oli ka kunagisi kristlike demokraatide vaadete toetajaid.

Moodustamisel on Reformierakonna, sotside, IRL-i ja Vabaerakonna nelikliit. Võimaliku koalitsiooni kandev kese on Reformierakond, kes on järgnevad poolteist aastat valmis leppima vähemaga, sest presidendivalimised on ukse ees. Oravapartei unelm on, et Riigikogu valiks oravatele meelepärase presidendi. Pärast seda heidetakse üks erakond valitsusest välja, kuna kolmele jagub rohkem võimu, raha, suurepalgalisi töökohti ja ressursse kui neljale. Oravate tahtmise täitumist näitab aeg.

KESKMÕTE: Need, kes on unistanud Savisaar varumeestepingile saata, on ise ikka ja jälle põrunud.

SIRET KOTKA, Riigikogu liige

Jaga |