KE tervishoiukonverentsi kolm ideed

PEETER LAASIK,      19. aprill 2006


Keskerakonna tervishoiuinimesed, Omavalitsuskogu ja KENA (Keskerakonna Naised) pidasid 8. aprillil Pärnus erakonna tervishoiukonverentsi. Arutati perearstiabi korraldust, haiglavõrgu edasiarenguid ja arstiabi kui avalikku teenust.

Tervishoiuteemade arutamisel on loomulik, et osalevad tervishoiuinimesed, kuid ka omavalitsusjuhid on valdades ja maakondades sageli lausa sunnitud tegelema arstiabi küsimustega. Kui inimesel tekib sel alal probleeme, läheb ta abi otsima lähimalt võimukandjalt – näiteks vallavanemalt. Naised on tavaliselt alati olnud sotsiaal- ja tervishoiuteemade suhtes meestest tundlikumad.
Konverentsist võtsid osa oma valdkonna arvamusliidrid: Siiri Oviir, Toomas Varek, Peeter Laasik, Merike Martinson, Jüri Võigemast, Andres Ellamaa, Tarmo Tamm, Kersti Sarapuu, Anneli Kööba-Orlova jpt.

Omavalitsused ja perearstindus
Perearstiabi on Eestis hästi välja arendatud. Samas on teravaks probleemiks kujunenud perearstita perearstinimistud. Praegu on Eestis orienteerivalt 50 perearstinimistut, kus perearst puudub.
Põhjusi, miks maavanemate poolt välja kuulutatud perearstikonkurssidele ei tulda, on mitmeid. Üks tähtsamaid on see, et praeguste seaduste järgi peavad kõik perearstid olema ettevõtjad. See aga pole loomulik, et ühe arstieriala kõik esindajad on kohustatud olema ettevõtjad. Reaalseks lahenduseks oleks omavalitsusele antav võimalus patsientide nimistut pidada – siis saab arst rahulikult tegelda inimeste ravimisega ja omavalitsus praksise majandamisega.
Peab kohe lisama, et see ei tähenda praeguse süsteemi reformimist, vaid täiendamist tulenevalt tegeliku elu vajadustest. Need perearstipraksised, mis on seni hästi töötanud, töötavad ka edaspidi hästi. Ent seal, kus praegu on inimesed perearstita ja omavalitsusel puudub võimalus olukorda parandada, saaksid omavalitsused voli reaalselt midagi ära teha.
Konverentsil osalejad leidsid,et kohalikule omavalitsusele tuleb anda võimalus osaleda perearstiabis.

Maakonnahaigla mudel
Eelmisest, rootslaste koostatud haiglate arengukavast, nn Hospital Masterplan'ist on juba kuus aastat möödas. Edasi on arenenud meditsiinitehnoloogia, täienenud on meie teadmised ja kogemused tervishoiukorraldusest. Aeg on teha tegelikust elust lähtuvaid täiendusi.
Patsientide liikumist jälgides joonistuvad selgelt välja inimeste eelistused. Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa analüüsi tulemusena võib öelda, et 91–96% maakonnahaiglate patsientidest moodustavad oma maakonna elanikud. Sellest tuleneb – oma maakond olgugi maakonnahaigla teeninduspiirkond.
Eestis on kaheksa 30–40 tuhande elanikuga maakonda: Võru-, Põlva-, Valga-, Jõgeva-, Järva-, Rapla-, Lääne- ja Saaremaa. Nende jaoks tuleb välja töötada ühtne maakonnahaigla mudel.

Arstiabi pole riiklik äri
Tervishoidu rahastab maksumaksja ja inimesed ootavad riigilt oma raha õiglast kasutamist. Ühiskonnale pole aktsepteeritav, et sellelt rahalt teenib kasumit eraettevõtja.
Seadusest tulenevalt võivad Eestis haiglad olla kas aktsiaseltsid või sihtasutused. Aktsiaseltsi eesmärgiks on omanikule kasumi teenimine. See on loomulik kaubanduses, ravimitööstuses ja muudes ärivaldkondades. Kuid arstiabi ei tohi olla riiklikul tasandil ärindus.
Riik on kohustatud oma kodanikele tervisekaitse tagama. Selle kohustuse täitmiseks on riigil vaja instrumenti – tervishoiuasutuste võrgustikku. Aktsiaseltside puhul on aga täiesti normaalne,et omanik aeg-ajalt muutub, sest aktsiate ost-müük on tavaline majandustegevus. See omakorda aga tähendab, et riigi jaoks olulise haigla omanikuks võib saada eraomanik, kes näiteks muudab aktsiaseltsi tegevusvaldkonda.
Selgelt kindlam vorm oleks sihtasutus, sest sihtasutuse ülesanne on missiooni täitmine. Tervishoius on selleks arstiabi osutamisega taastada ja parandada inimeste tervist. Sihtasutuse eesmärk pole kasumiteenimine, vaid kogu teenitud raha suunatakse oma missiooni täitmisse. Selle raha eest ostab sihtasutus aparatuuri ja remondib ruume. Tulemit ei saa sihtasutusest välja võtta – nii on sätestatud sihtasutuste seaduses. Aktsiaseltsist aga võib omanik alati kasumit välja võtta ning seda kulutada kasvõi uue jahi ostmiseks või mingi tootmise käivitamiseks. Aga üldjuhul liiguks see raha tervishoiu valdkonnast välja.
Arutelu tulemusena otsustati: riigi ja kohalike omavalitsuste haiglad peavad olema sihtasutused. Sellega ütleme selgemalt välja, et riigi tasemel ei tohi tervishoid olla äri.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)