Nihilism rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel

Olen eestlane nii päritolult kui ka vaimsuselt. Mul on valus ja häbi meie valitsuse tegutsematuse pärast. Eriti on mõistetamatud välispoliitilised hoiakud. Paljud eestlased on Eesti massimeedias esinevate moonutuste tõttu segaduses. Kes siis ikka on süüdi Gruusias relvakonflikti vallandumises?

Et Gruusia relvajõud ründasid Lõuna-Osseetiat vahetult olümpiamängude alguses, näitab president Saakašvili äärmist küünilisust oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Meie meedia selle üle ei arutle. Objektiivsed reportaažid sündmuste kohta Lõuna-Osseetias puuduvad. Paratamatult tuleb infot hankida ka muudest allikatest.

Prantsuse ajaleht Le Monde (24. aug.) kirjutab: „Gruusia väed ründasid 8. aug. 2008 öösel Lõuna-Osseetiat. Alles pärast kallaletungi Lõuna-Osseetiale pommitas Venemaa Gorit.“ Saksa Der Spiegel (nr. 34, 2008) jutustab Gruusia sõdurite brutaalsest käitumisest Lõuna-Osseetias.

Vastasparteide raevukad rünnakud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu, kes keeldus Venemaad agressoriks nimetamast, külvavad kodanikes segadust veelgi.

Õigusteaduse doktor Ando Leps lahkab riikidevahelise õiguse küsimust artiklis „Juriidiline küsimus: kes alustas verevalamist?!“ (Kesknädal, 3. sept.). Mitte ainult autori õiguslik-loogiline argumentatsioon, vaid ka julge kodanikutunne ja mure oma kodumaa tuleviku pärast sundisid sulge haarama. Minagi tahan korrata A. Lepsi tsiteeritud õigusteaduse doktori Urho Kaleva Kekkoneni hoiatust: „Otsi sõpra lähedalt, aga vaenlast kaugelt.“

Õigusteadust on nimetatud kuninglikuks teaduseks. Kahjuks valitseb selle valdkonna praktikas praegu Eesti riigi juhtimises nihilism. Esinevad allakäigu ja hävingu tunnused.

VILJAM NIIRMAN, jurist, Tallinn

Jaga |