![]() Parlamendi tollimärulist seitse aastat tagasi – Reformi pretsedentJAANUS KÕRV, 24. november 2004Seitse aastat tagasi võttis opositsioon parlamendis kasutusele taktika, mida Siim Kallas nimetas parlamentaarse tehnoloogia vahendiks ning mis seisnes iga arutatava parandusettepaneku puhul 10-minutiliste vaheaegade võtmises. Tookord sai opositsioon oma tahtmise. 18. juuni 1997. aastal alustas Enno Tammer Postimehes oma artiklit Opostsioon ärkas äkki" järgmiselt: Esmaspäeva õhtul (17. juuni J. K.) tegid opositsiooniliste Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate juhtjõud peaministrile hoiatava, et mitte öelda ähvardava ühisavalduse, mille põhjustas eelmisel nädalal Riigikogu saalis toimunud ootamatu pööre, mis oli seotud muudatusetega maareformi seadustes." Võimukoalitsiooni moodustasid Koonderakond ja EME, vähemusvalitsuse peaminister oli Mart Siimann. 21. juuni Postimehes kirjutas Tammer, et märul algas teisipäeval Madest ja Kranichist ning kandus saali. Tiit Made oli majanduskomisjoni esimees, kes tollieelnõu muudatusettepanekuid pidi tutvustama. Kranich oli Riigikogu liige, kes teinud, nagu selgub, kah mõne ettepaneku. Prõks käib ja Kranich ajab oma pika, et mitte öelda ka karvase käe püsti: miks pole minu ettepanekud muudatusettepanekute tabelis. Made, sõnaosav nagu ikka, selgitab, asjalikult nagu ikka, et komisjonile lõpeb nende esitamise aeg kell 12 ja ei ole olemas mingit ajamääratlust nagu kaheteistkümne paiku". Selgitas, et majanduskomisjon hääletas ja Kranichi ettepanekud jäid välja, sest need olid ebakorrektsed ja hiljem toodud. Kranich ajab taas oma pika, et mitte öelda ka karvase käe püsti. Juhataja ei reageeri kohe. Kranich lehvitab energilisemalt. Mul oli kaks ettepanekut, ühe pidanuks kohe kindlasti tabelisse kandma. Made räägib edasi ebakorrektsusest ja hilinemisest." Märul algas. Kranich protestis. Riigikogu hääletas Kranichi maha. Tummisemad sõnad hakkasid lendama. Juba tuli esimene kümneminutiline vaheaeg. Teine ja kolmaski. Valitsusliitlased jäid rahulikuks. Järgmised kümme minutit. Tööaeg sai läbi. 46 muudatusettepanekust läbiti esimesed kaks. Kolmapäev Tammer kirjutas, et võimulossis käib kolmandat tundi pingestav stsenaarium. Kelam juhatab ja tiristab Toompea tarkurid kohale. Need loivavad tuima järjekindlusega saali." Siis teeb etteaste Kranich, kogenud mees igal toolil: seoses olulise muudatuse sisseminekuga katkestada eelnõu arutelu. Kodukord võimaldab nii nõuda. Kodukorda Kranich tunneb. Juhataja kuulutab välja, et hakkame hääletama. Siis teeb Fjuk või Taimla või Kallas etteaste ja palub Reformierakonna nimel enne hääletust kümneminutilist vaheaega, kas mitte katkestada arutelu. Juhataja kuulutab vaheaja välja ja parlamendi liikmed lähevad vaheajale. Juhataja teatab, et paneb muudatusettepaneku hääletusele, Ignar Fjuk palub kümneminutilist vaheaega … Asi kerib tuimas rütmis kuni hetkeni, kui Fjuk teatab, et Reformierakond palub üheksa ja poole minutilise vaheaja … Kolmapäeva õhtul kella 17.50 on läbi vaadatud veel neli muudatusettepanekut, mis teeb 42 minutit ühele muudatusettepanekule. Veel on jäänud tühised 40 ettepanekut. Minu aritmeetikavõime näitab, et senises tempos liikumine lõpetaks muudatuste arutamise 28 tunni pärast. See on neljapäeva õhtul enne kella kümmet. Ametlik tööaeg lõpeb aga neljapäeval kell üks päeval," kirjutas Tammer. Neljapäev Neljapäeva hommikul oldi 22. muudatusettepaneku juures. Kranich puhub tülpinud näol suitsu, võimulossi hommikused näod ei ole nii hullud midagi. Silmades on kerge puna ja vila, mõneti hõljub teise päeva alkoholihõngu ja tuhatoosid on tavalisest rohkem pungil. Kranich kurdab, et kõige raskem hetk oli öösel siis, kui puhvet paariks tunniks kinni pandi." On neljapäeva ennelõuna, valitsusliitlased ei tagane. Arro kuulutab suitsunurgas, et kõige selle taga on Gräzin oma Ameerika kanakoibadega. Tiit Tammsaar ütleb, et neil külas nii ei tehta: No ei tehta. Meil tehakse silo ja lüpstakse piima." Kallas kiitis obstruktsiooni heaks 20. juuni 1997. aasta Eesti Päevalehes kirjutas Reformierakonna esimees Siim Kallas artikli Valitsus alistus", kus analüüsis opositsiooni käitumist Riigikogus. Eesti parlamentarismi ajaloos pole varem olnud selliseid päevi kui eilne ja üleeilne Toompeal. Need olid päevad täis magamatust, pinget, vastuolusid, isiklikke solvanguid ja isegi hüsteeriat. Mis siis ikkagi toimus? Parlamendi ees oli mitme tasandiga probleem. Esiteks, kas Eesti vajab tollitariifide seadust. /…/ Võib vastata, et loomulikult vajab. Teiseks, kui me ei kavatse tolle kehtestada, siis pole vastava seaduse olemasolu väga tähtis. See oli poliitiline tasand …" Edasi paneb Kallas alapealkirja Opositsiooni jõud" ning jätkab põhjendamisega. Oli nüansse, mis sundisid meid võtma varasemast agressiivsema hoiaku. Oleksime ehk piirdunud vastuhääletamisega, aga kuna valitsusliit üritas jõuda otsuse vastuvõtmiseni juurdunud demokraatlikke protseduure ignoreerides, siis võtsime kasutada vahendid, mis parlamentaarses tehnoloogias eksisteerivad ja avastasime, et see arsenal on õige rikkalik. Oletasime, et jääme alla, et vaheaegade võtmine ja katkestusettepanekute tegemine viib meid punkti, kus umbes kell neli hommikul saab meie pidurdamisressurss läbi ja eelnõu võetakse vastu." Tookord kujunes aga teisiti, sest koalitsioon võttis vastu otsuse istungi pikendamise kohta, millega eiras parlamendi kodukorra seadust, mis omakorda andis opositsioonile võimaluse teha hulgaliselt samalaadseid ettepanekuid. Ootamatult kujunes olukord, kus blokeerisime tollitariifide seaduse vastuvõtmise," nentis Kallas ning resümeeris: Opositsioonil on piisavalt vahendid, et nurjata valitsusliidu plaanid. Toompeal juhtunu on oluline õppetund meile kõigile, sest keegi ei saa loota, et ta rullib teisest üle ja viib oma tahtmise jõuga läbi. /…/ Suured otsused nõuavad kokkulepet valitsuse ja opositsiooni vahel. Meie üritame seda liini igati toetada." Seitse aastat ja viis kuud hiljem 17. novembril jätkus ja 18. novembril lõppes Riigikogus 2005. aasta riigieelarve arutelu. Tollitariifide asemel sõdis opositsioon tulumaksu alandamine vastu. Siim Kallase asemel oli Edgar Savisaar, seda küll mitte otsese mõttes. Seega võiks öelda, et Keskerakond kasutas oravapartei juhi juurutatud parlamentaarse tehnoloogia vahendit, kuigi seekord suurte otsuste tegemisel kokkulepet valitsuse ja opositsiooni vahel ei sündinud. Viimati muudetud: 24.11.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |