Jaanus Karilaid: eelistan olla pigem naiivne kui küüniline

Jaanus Kõrv,      02. november 2005


Jaanus Karilaid on Keskerakonna Lääne regiooni koordinaator. Ise Haapsalus kandideerides on just sellel mehel erilised teened, et Keskerakond jõudis Haapsalu linnas seekord koalitsiooni.

Millal ja miks otsustasid poliitikas osaleda just Haapsalus ja kas otsus tuli kergelt?
Valiku tegin jaanuaris. Kaalukad otsused ei tohigi tulla kergelt. Kuna ma olen Keskerakonna liige aastast 1996, on mul häid kolleege igas Eesti nurgas. Väärt kolleegid kutsusid ja tegid ettepaneku kujundada poliitikat Läänemaa piirkonnas. Haapsalus tunnen end ka väga koduselt.

Kuidas see pereelu mõjutas ja kuidas abikaasa sellesse suhtus, osa elamist on ju Tallinnas?
Muutused ikka nõuavad kohandumist. Kohandumine omakorda sunnib kompromissideks. Ja abikaasa on mul ütlemata kannatliku meelega inimene.

Kuidas hindad Haapsalu ja kogu Läänemaa Keskerakonna positsiooni ajal, mil seal alustasid? Millal Sind n-ö omaks võeti?
Olukord oli mitterahuldav ja ega see tänagi ole veel hea. Meie maaelupoliitika vajab rohujuuretasandil rohkem selgitust, mis tähendab selgemaid ja vastuvõetavamaid lahendusi.
Senistel arengutel on ka oma tagajärjed, ühiskond on paljuski teisenenud.
Rahvaliidu maaelupoliitika ei kaitse tegelikult maainimeste huve. Lühinägelik on loota ainult eurotoetustele ja bürokraatia harmoniseerimisele. Keskerakonnale on tulemas aga tõsised valikud. Kas hoida positsioone linnades või liikuda maale või professionaalse erakonnana teha mõlemat.
Läänemaa legend, eluaegne kooliõpetaja Lembitu Varblane (83) ütles mulle, et kohalikel valimistel võeti mind omaks. Kuna kolleeg Märt Maiste läheb Haapsalu aselinnapeaks, määratakse mind järgmisena volikokku. Volikokku pääsemine ongi mõõdupuuks.

Millest alustasid ja mis oli kõige raskem?
Tuumiku moodustamine. Toimiv ja üksteist usaldav meeskond on nii äris kui poliitikas tegutsemise alus. Poliitikas on raske leida kõigile inimestele pidevat motivatsiooni. Hetkelise motivatsiooniga kaugemaid eesmärke ei püstita. Miks peab aga inimene Eesti tingimustes eraldama oma nappi aega ja muid ressursse poliitikale, mis valdkonnana on Eestis ebapopulaarne.
Edgar Savisaar on öelnud, et inimesed, kes tulevad poliitikasse, eristuvad oma motiivide järgi. Esimesse gruppi kuuluvad need, keda huvitab ainult raha, teisi võim ja kolmandaid missioon. Kuid on inimesi, kel on kõik need kolm motiivi põimunud.

Kui palju oli neid, kes kohe kaasa tulid?
Missiooniga inimesed tulidki kohe kaasa.

Kas tekkis ka käega löömise mõte?
Ei tekkinud. Me kõik teadsime, et tõetund tuleb 16. oktoobril. Haapsalus läbisime eksami hindele neli. Võime julgelt edasi minna. Iga päev on poliitikas raske. Kui kellegi peaks tekkima n-ö aasal kepsutamise tunne, siis on see selgelt ohu märk. Reaalsustaju pinnalt otsuste tegemine on suur kunst.

Millal ja millest said kinnituse, et on toimunud n-ö läbimurre ja asjad lähevad tõusujoones?
Läbimurre on siis, kui Keskerakond saab Riigikogu valimistel 2007. aastal meie valimispiirkonnast kaks mandaati. Läbimurre on siis, kui 2009. aasta kohalikel valimistel on Haapsalu rahvas meiega rahul ja annab meile võitjamandaadi.

Millest sündis lausung "Haapsalu taassünd"?
Kõik teavad Haapsalu varjatud potentsiaali, erilist atmosfääri. Sealt tekkiski inspiratsioon. Taassünni mõistet on läbi aegade represseeritud. Küsimus on selles, et kas jätkub oskust mõiste õige sisuga täita.
Valija on tark, sellest printsiibist olen alati lähtunud. Mäletan, et selle printsiibi kaitsmise pärast süüdistas ekskolleeg Sven Mikser mind aastaid tagasi naiivsuses. Arvan siiski, et eetilisem on olla naiivne kui küüniline.

Kuidas suhtusid teised poliitilised jõud Sinu tegemistesse?
Algusest peale oli märgata huvi. Eiramis-, välistamis- ja mahategemistaktikat Haapsalus ei kasutatud. Juba enne valimiskampaaniat tekkis töine kontakt kohaliku Isamaaliidu liidri Andres Ammasega ja reformierakondlase Lauri Luigega. Arvan, et mõlemad jõuavad 2007. aastal Riigikokku.

Kas tollase linnavalitsusega tuli palju piike murda?
Haapsalu linnapea Teet Kallasveega ikka murdsime. Praegu oleme aga head kolleegid, oleme koos koalitsioonis, meil on ühine valitsemisprogramm. Meie konflikt tekkis nn kõrghoone teemal. Küsimus polnud pelgalt kuue- või üheksakorruselises majas, vaid juhtumi menetlemisviisis, keskkonnaküsimustes, avalikus ruumis. Ka vastaspool on tunnistanud, et tuline diskussioon äratas Haapsalus osalusdemokraatia. Praegu on koalitsioonileppes punkt, mis kohustab meid olulistes probeemides korraldama rahvaküsitlusi.

Kas tundsid end pinnuna silmas mõnel kohalikul poliitikul?
Eks linnapeale olin. Hoidusin siiski teadlikult pikast agressiivsest rünnakust. Haapsalu hingeelu on tundlik, seda tuleb austada. Praegu on kõik poliitilised jõud Haapsalus tunnistanud valimiskampaania ausaks mänguks.

Millele oli erakonna valimiskampaania üles ehitatud?
Valimiskampaania oli üles ehitatud meeskonnale, tervikule. Valimistulemus näitas, et tööd tegid pea kõik. Ainult 2–3 inimest nimekirjast korjasid alla 10 hääle.
Valimiskampaanias oli ka puudujääke. Otsekontakti valijaga võinuks rohkem olla, keskendusime rohkem kirjasõna levitamisele ning meedias ülesastumisele. Meeskond oli vähe kokku mänginud, ühtset tunnetust ei jõudnud veel tekkida. Vasakjõud olid Haapsalus killustunud ja nii läksid volikogu ukse taha jäänud Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatide hääled Reformierakonnale.

Kas oskasid mingilgi määral ette kujutada tulemust, mille saavutasite?
2002. aastal saime Haapsalus kolm mandaati, nüüd neli. Eesmärk oli viis mandaati, millest jäi ainult paarkümmend häält puudu. Tulemus oli normaalne. Rõõmu teeb pigem tänane koalitsioonilepe ja see, et Isamaaliidu ja Res Publicaga oleme saavutanud respekti, millele toetudes saab Haapsalule kasulik olla. Selle hoidmiseks tuleb aga iga päev vaeva näha. Luua on raske, lõhkuda kerge.

Kas Keskerakonna võimukoalitsiooni kaasamist pead enda töövõiduks?
Kindlasti ei pea. Kui osakond ja fraktsioon poleks oma heakskiitu andnud, poleks meil ühtegi võitu. Siiani loodi vaid eeldusi. Reaalne töö algab alles praegu.

Milliseid punkte koalitsioonileppes pead kõige olulisemaks?
Mulle imponeeris kohaliku maakonnalehe hinnang leppele: "Praegune kolmikliit on nelja aasta tegevuskava kokku seades esikohale tõstnud vähem kindlustatud haapsallase eluolu parandamise; lapsed, pered ja pensionärid. Rohkem kui kunagi varem kõlavad tegevuskavas väljendid „toetada" ja „võimaldada tasuta". Justkui polekski tegemist kahe parempoolse ja ühe tsentristliku erakonna kooslusega.
Lääne Elu on seisukohal, et oma riigi ülesehituses osalenud ja kõik raskused oma nahal kandnud haapsallased väärivad väikest hingetõmbeaega ja tähelepanu. Pealegi kõlab selles programmis juba ka heaoluriigi noote – on, mida väetimate vahel jagada. Kolmikliit väärib suure osa haapsallaste lugupidamist, kui ta oma tegevuskava lubatud kombel ellu viib."

Kas lepe sündis kergelt?
Eeltöö oli intensiivne.

Kui paljust tuli loobuda?
Kolm osapoolt tõdesid, et keegi ei pidanud oma tõekspidamistest loobuma.

Suure tõenäosusega saad Sa volikogu liikmeks ja õiguskomisjoni esimeheks. Miks just see komisjon?
Kohalik volikogu fikseerib ise reglemendi kohaselt oma alalised töökomisjonid ja vastavad ülesanded. Õiguskomisjoni taga peitub palju rohkem kui pelgalt õiguslikud küsimused: sotsiaalhoolekanne, tervishoid, lastekaitse, õigusküsimused, halduskorraldus, tehingud linnavaraga, korrakaitse, avalik kord, liikluskorraldus ja tarbijakaitse.

Kas oled kindel koalitsiooni püsimises? Mis võiks koalitsiooni lõhkuda?
Olen kindel, et püsime. Aga neid, kes koalitsiooni lõhkuda tahavad, võib leiduda alati. Nii sees- kui väljaspool. Sõltumata konteksti uudsusest korduvad põhjused alati. Solvumised, ambitsioonid, vääriti mõistmised, lähenevad valimised jpm. Res Publica, Isamaaliidu ja Keskerakonna koalitsioon püsib 2009. aastani. Meie soovime seda koos hoida ja kelleltki vaipa alt ära tõmbama ei hakka.

Kas oled ka Riigikokku kandideerimisest mõelnud?
Tänu sellele küsimusele nüüd mõtlen.

Küsis

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)