Äri Keskerakonna pärandiga ehk Savisaare skalp juubelikingiks

Tõepoolest, suuri valimisi lähiajal pole. Mis puudutab Tallinna linna või riigi juhtimist, siis uskuvat enamus „ohvitseridest“, et igaüks neist võiks seda palju paremini teha kui Savisaar. Konkureeriva kandidaadi heaks allkirja andnud inimestel on järelikult kõigil oma marssalikepike põues.

Savisaare hääli oli küll vaja!

Enne valimisi hoiti ju suu lukus. Alles pärast valimisi alustati sõda erakonna esimehe vastu. Savisaar kogus viimastel valimistel kõige suurema häältesaagi, ületades ka Andrus Ansipi 2007. aastal saadud ja ületamatuks peetud tulemuse. Edgari konkurendid erakonna sees – Ain Seppik, Siiri Oviir, Vilja Savisaar-Toomast ja veel mõnigi kas ei kandideerinud üldse või ei pingutanud eriti häälte saamise nimel. Tulemus oli, et ainuüksi nende kolme poliitiku loobumisest kaotas Keskerakond 2011. aasta Riigikogu valimistel ligi 15 000 häält. Ja selle asemel, et pattu kahetseda, hakati hoopis esimeest ründama. Võitjast tehti kaotaja – selleks, et oma süüd varjata.

Mille poolest see, mida räägib Seppik, erineb sellest, millest kõnelevad Ansip ja Rain Rosimannus?! Kõige alatum oligi see, et Savisaar õhutati omade poolt hääli koguma ja pärast valimisi tuldi talle seljatagant kallale.

Avalikkuses on just mõne keskerakondlase poolt Savisaarest tehtud „Tallinna torumees“. Tallinna võim ei tähendavat enam mitte midagi ja Savisaar olevat ainult piduriks Keskerakonna uuel lähenemisel Reformierakonnale.

Tahetakse Tallinna ja Savisaar vaid segab

Tegelikult oli ja on Tallinna võimul väga suur väärtus. Kui see võim oli Isamaaliidu käes, siis nimetati linnapead Jüri Mõisa austavalt isegi Eesti kolmandaks riigimeheks presidendi ja peaministri järel. Nüüd on see unustatud, Keskerakonna absoluutset võimu Tallinnas võetakse enesestmõistetavana. Seda juba kolmandat korda järjest, mis tundub eriti uskumatu.

Tallinn suutis vastu võtta positiivseid lisaeelarveid ajal, kui Ansipi valitsus hoopis omavalitsuste sissetulekuid rappis. Tallinn suutis jätkata veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist, munitsipaalelamuehitust ja koolide renoveerimist ka ajal, kui riigiobjektidel ei olnud Tallinnas näha enam ühtegi kraanat. Välja arvatud ehk Vabadussamba püstitamisel, aga see on üks teine ja veelgi magedam lugu. Tallinn suutis toetada eakaid inimesi enam kui 90 miljoni krooniga aastas, samal ajal kui Ansipi valitsuse plaanid pensionide tõstmiseks jäid õhku rippuma. Keegi ei saa salata, et Savisaare võidud valimistel on suure töö tulemus, mille eest ka valijad teda oma häältega autasustasid.

Poliitikutest ärimeesteks

Järgmised valimised on küllalt kaugel ja seetõttu võivadki Keskerakonna „ohvitserid“ tõemeeli arutada selle üle, kuidas esimees välja vahetada ja mida keegi selle arvelt võiks teenida. Ka Keskerakonnas on inimesi, kes ehk kunagi olidki poliitikud, kuid nüüd on neist saanud pesuehtsad ärimehed.

Ainuüksi Toompeal asuva Keskerakonna maja maha müümisega võib teenida miljoneid! Eurosid. Ostjad olevat juba olemas. Ainult et kuidagi odavalt tahetakse müüa.

Jah, erakonnal on võlad. Kuid kas ei peaks Keskerakonna võlgu kinni maksma eelkõige need inimesed, kes erakonna poolt võetud laenude arvelt on saanud enesele positsioonid Brüsselis või Toompeal? Miks üldse peavad nüüd Savisaar ja Toobal nende laenude eest vastutama ja erakonnakaaslaste noomitusi noruspäi kuulama? Sest milleks ikkagi need laenud kulutati, kui mitte valimiskampaaniaks? Eriti Europarlamendi valimistel.

Meenutame, et kui Toomas Hendrik Ilves vedas 2004. aastal Europarlamenti kolm sotsiaaldemokraati, kandsid nende eurosaadikud küll mitu aastat kogu partei peakorteri ülalpidamiskulud. Keskerakonna saadikud Brüsselis teevad näo, nagu ei võlgneks nad oma elu suurimale palgale tõstnud parteile sentigi.

IRL laguneb, Reform vajab keskerakondlasi

Kindlasti võiks äritehing olla ka Keski saadikute andmine abiks Reformierakonnale Toompea lossis. Pole saladus, et reformistidel oleks neid väga vaja, kuna IRL-i seltskond kipub lagunema. Usun, et Rosimannus võiks selle eest palju lubada, aga muidugi tingimusel, kui see äri toimub ilma Savisaare ja Kadri Simsonita, kes jälle tulevad jutuga astmelisest tulumaksust, pensionide tõstmisest, uute töökohtade loomisest ja väljarände pidurdamisest.

Minu arvates on mõnigi Keskerakonna ja Reformierakonna ärimees välja mõelnud salakavala plaani, kuidas Savisaare ja Keskerakonna arvel äri teha. Keskerakond on justkui rikas firma, kes saab igal aastal riigieelarvest 24 miljonit krooni toetust, mis igale ärimehele ära kuluks.

Juhtub paremateski erakondades

Tuletage meelde, kes keskerakondlastest on viimastel aastatel lahkunud poliitikast ja sidunud ennast ärihuvidega, jäädes samal ajal ikka Tallinna Linnavolikogusse, sest Tallinn on väärtus omaette. Kui nüüd tahetakse ka võim Tallinnas sokutada reformistide kätte, siis esimene samm selles suunas oleks Keskerakonna esimehe väljavahetamine

Juudaseeklite eest Savisaare mahamüümine pole ilus. Aga poliitikas juhtub ikka, paremateski erakondades. Terve oma erakonna lõhkumine on veelgi vähem kena –  aga ka seda juhtub, ning alati on lõhkujatel huultel kõige õilsamad põhjendused. Antud juhul aga toob peamise opositsioonierakonna tasalülitamine vältimatult kaasa nihke kogu riigikorralduses. Lisaks valitsuse poolt juba manipuleeritavale õiguskaitsele, meediale ja häältelugemisele saame varsti ka valitsusele täiesti kuuleka opositsiooni.

Mulle tundub, et 20. vabadusjuubelit pidav Eesti väärib Savisaare skalbist siiski paremat kingitust.

AKEN: Kui Ilves vedas 2004. aastal Europarlamenti kolm sotsiaaldemokraati, kandsid nende eurosaadikud mitu aastat kogu partei peakorteri ülalpidamiskulud. Keskerakonna saadikud Brüsselis teevad näo, nagu ei võlgneks nad oma elu suurimale palgale tõstnud parteile sentigi.

LAURI LAASI

Riigikogu liige

Jaga |