Kas Eesti küberkaitse on tugevam Norra ja isegi USA omast?

Ilvese lausdemagoogiavalangu alla sattusid ka Eestit külastanud ja e-valimiste nõrkustele ja vajakajäämistele oma uurimistöös viidanud rahvusvaheliselt tunnustatud IT turvalisuseksperdid ja -teadlased. On lihtsalt piinlik, et Maarjamaa riigipea elab muust maailmast irdunud iseenda reaalsuses.

Pururikas Norra ütles e-valimistele kindla EI

Tegelikkus on aga see, et Norra, Eestist sadu kordi jõukam riik, otsustas lõpetada e-valimistega eksperimenteerimise. Me ei siin peaks arvama, et Norra on IT asjade korralduses Eestist kehvem riik. Ka norrakad kasutavad sarnaselt Eestile internetipanku ja mitmesuguseid avalikke e-teenuseid. Olles rikkaimaid riike maailmas, on Norral oskuste ja teadmiste kõrval ka küllaldaselt rahalisi vahendeid, nii et turvaliste e-teenuste rajamisel kokku hoida pole vaja.

Samas leiti siiski pärast 2011. ja 2013. aastal korraldatud e-valimisi, et internet on liiga ebaturvaline koht valimiste läbiviimiseks – ehk järeldati just seda, mida Eesti Keskerakond on juba aastaid rääkinud.

Norralased tundsid e-valimiste korraldamisel hirmu valijate häälte ilmsikstuleku pärast. Samuti peeti ohtlikuks fakti, et e-hääletamine toimub kontrollimatus keskkonnas, kus hääletajaid võivad mõjutada kõrvalised inimesed. Tegemist on aspektidega, millele muuseas ka Eesti e-hääletuse süsteem lahendust ei paku. Meie otsustajatele nendest põhjendustest ja põhjustest ei paraku piisa. Ka erapooletute ekspertide tõestused Eesti e-valimiste nõrkuste kohta panevad Eesti e-hääletamise organiseerijaid üksnes süüdistama kallutatuses neid, kes julgevad kritiseerida. Öeldakse, et Keskerakond on ära ostnud nii Soome IT turvalisuseksperte, Inglismaa kohaliku omavalitsuse tegelasi, rahvusvahelise kogemusega valimiste vaatlejaid, USA parimate ülikoolide nimekaid õppejõude, arvutiala tippteadlasi ja doktorante.

Pettekujutelm Eesti ausatest e-valimistest ohustab Lääne demokraatiat

Iga vähegi mõtlev inimene saab ju aru, et meie e-valimised ei paku kriitikutele ja asjatundjatele huvi mitte sellepärast, et e-valimiste kaotamine võiks hüpoteetiliselt Keskerakonna häältesaaki suurendada, vaid ikka sellepärast, et väliseksperdid näevad Eesti e-valimistes ohtu Lääne demokraatlikele riikidele, kui sealsed valitsused peaksid Eesti eeskujul ebaturvalised e-valimised kasutusele võtma.

Mis puudutab e-valimiste kaotamist ja Keskerakonna suurenevat häältesaaki, siis võime Norra eksperimendi põhjal olla veendunud, et e-valimised hääletamas käijate hulka ei mõjuta. Need, kes täna valimas käivad, teevad seda ka tulevikus. Need, kes tahavad valida valitsusparteisid, teevad seda ka siis, kui e-valimised ära lõpetatakse. Seega on e-valimiste kaitsjate hirm häältesaagi kaotuse ees täiesti asjatu.

Küll haihtuksid e-valimiste kaotamisel koheselt erinevad kahtlused, et e-hääli võidakse võltsida. Samuti kaoks valitsusel vajadus interneti turvalisuse kohta musta valgeks valetada. Meie ühiskonnas, kus e-riigi president kleebib kinni oma sülearvuti veebikaamera, Ameerika Riiklik Julgeolekuagentuur (NSA) luurab massiliselt inimeste suhtluse järele ja küberrünnakud valitsuste ning üksikisikute arvutitele on muutumas igapäevaseks, kõlab jutt Eesti e-valimiste turvalisusest lihtsalt naiivne, lapsik ja rumal.

TABEL

E-HÄÄLTE VÄHENEMINE VIIMASTEL AASTATEL: Nagu näeme, tipu saavutas e-hääletamine 2011. aasta Riigikogu valimistel. Edasi on e-häälte hulk vähenenud nii absoluutarvuliselt kui ka protsentides. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel näeme erandlikku tõusu (31,3%), mis aga tuleneb vaid ülimadalast valimisaktiivsusest. Kuid ka selle juures tõestab reaalset langust ikkagi viimane protsendinäitaja (11,4%). Kn

Lühendid:

KOV – kohalike omavalitsuste valimised

RK – Riigikogu valimised

EP – Euroopa Parlamendi valimised

Jaga |