Eesti kui Euroopa tiigrikutsu allakäik

8. LUGU

On aastavahetus 2008/2009. Kunagi tulevikus kirjutatakse see kooliõpikuisse kui eestlastele saatuslik, sest ta tähistab suurte vigade ja pettumuste ning purunenud unistuste aega. Reformierakonna ja IRL-i juhitud valitsus on viinud Eesti tohutusse, kümneprotsendisse majanduslangusse, millest välja pääseda loodetakse ehk viie aasta pärast, kuid laenuõitsengu kordumist ei oodata enam kunagi. „Viimaste aastate majanduskasv ei tule iial tagasi," kirjutab Eesti Päevalehes Tartu Ülikooli dotsent Viktor Trasberg. Ta toob eestlased Maa peale ja hoiatab, et 10 miljardi suurune eelarve-miinus ei ole mitte ainult selle talve probleem - edaspidigi tuleb see igal aastal rahaga katta. Üha enam saab selgeks, et Ansipi valitsus on eestlaste ajutise majandusedu lõplikult maha mänginud.

Ärge süüdlasi otsige!

On huvitav võrrelda USA ja Eesti võimalikke abiprogramme, mille oma riigi päästmiseks pakkusid välja ühiskondlikud organisatsioonid. Need trükiti lühendatult ära tänavu 18. veebruari Õhtulehes. Meie esitasime Eesti ühishuvi ja koostöö deklaratsiooni, mille teksti koostas Eesti Koostöö Kogu, kuhu kuuluvad teiste seas ärimehed Olari Taal, Raivo Vare ja Jaan Männik.

Lausa vapustav on neid kaht dokumenti võrrelda.

Ameeriklaste abiprogramm näeb ette põhiliselt valitsusepoolseid abipakette, nagu näiteks 400 dollarit maksutagastust igale töötajale, 250 dollarit ühekordset toetust igale pensionärile, ajutist maksuvabastust koduostjaile jne.

Eestlaste abiprogramm jätab kriisist välja tuleku täielikult rahva kanda,  kutsudes teda üles kannatlik olema. Näiteks: toetagem samme, mis on vajalikud eurole üleminekuks; taotlegem mõistlikku kokkuhoidu kõiges ja kõikjal; pöörakem suuremat tähelepanu vabatahtlikule ühistegevusele ja solidaarsusele jne. Ja sellele naiivsele dokumendile on alla kirjutanud hulk Eestimaa helgemaid päid!

Eriti iseloomulik eestlastele on selle üleskutse esimene punkt: loobugem majanduskriisi süüdlaste otsimisest!

Kui kunagi peaks seda siiski tehtama, siis kohe oravate ja isamaaliitlaste ning respublikaanide valitsuse järel tuleks süüpinki tuua Andres Lipstoki juhitud Eesti Pank. Mida arvavad lugejad pangajuhi esinemisest 25. septembril 2008, kui kõigil oli selge, et oleme kriisis ja tulevik tuleb üsna tume. „USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotiga uue hoo sisse saanud rahvusvaheline finantskriis ohustab ka Eesti panku, kuid vähemalt esialgu püsib taevas Maarjamaa kohal suhteliselt pilvitu," ütles Eesti Panga president. Ja seda päevil, mil Riigikogus käis meeleheitlik võitlus, kus Keskerakonna juhitud opositsioon püüdis veel päästa riiki hukatusliku, 2009. aasta eelarve eest, mis oli üles ehitatud täiesti valedele prognoosidele.

Kuidas ma Ansipiga vaidlesin

Olen Riigikogus seda temaga mitmel korral teinud. Peaminister pole kuidagi tahtnud nõustuda minu arvamusega, et Eesti kriis on tema enda, tema valitsuse ning kohalike äri- ja pangandusringkondade sünnitatud. Ansip raiub nagu rauda, et vaesed eestlased olevat ülemaailmse kriisi ohvrid ja et tänu Rootsi pankadele olevat meil veel hästi läinud. Et me ei pea valitsuse arvel panku turgutama, nagu teistes riikides seda tehakse. Vastuväide, et Swedbank ja SEB on aastatega meilt röövinud majandusliku iseseisvuse, kümneid miljardeid kroone kasumit Eestist välja viinud ja sajad tuhanded Eesti noored pangaorjaks teinud, on peaministri tähelepanuta jäänud.

Ansip pole kunagi vastanud ka minu küsimusele, miks majandusbuumi hiilgeaastail, kui eestlased ennast lõhki laenamas olid, ei peaminister ega Eesti Pank midagi ette ei võtnud. Miks nad ei hoiatanud rahvast, et, kallid kaasmaalased, peatuge ometi, võlg jääb võõra omaks!? Midagi selletaolist ei juhtunud, ja mulle jääb mulje, et just nendesamade Rootsi pankade huvides sel laenurallil kesta lastigi.

Viimane vaidlus peaministriga Riigikogu saalis oli mul tänavu 13. mail. Siis põrutas ta mulle otse: "Selleks et hinnata 2007. aastat kriisiaastaks, on kaks võimalust. Kas ei pea majandusküsimustega üleüldse kursis olema või teine võimalus..., et tegemist on tulnukatega." Peaminister lisas: "Kriisis on kogu maailm, aga ma väidan, et  Eesti oli ülemaailmseks finantskriisiks ette valmistatud märksa paremini, kui väga paljud teised riigid."

Vaid kolm kuud pärast Ansipi kiitvaid sõnu Eesti valmisoleku kohta kriisiks teatas majandusajakiri Forbes, et kriisi tõttu kõige tõsisemalt kahjustada saanud majandusega riigid on Läti, Seišellid ja Eesti. Neljandale kohale pani ajakiri Islandi, mille majanduslangus ajakirja sõnul pole nii tõsine kui Eesti ja Läti oma. Kui meid juba hävingusse sattunud Islandistki viletsamaks peetakse, pole vist mõtet enam kommentaare lisada.

Järgneb

HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

[esiletõste] Ansip pole kunagi vastanud minu küsimusele,  miks majandusbuumi hiilgeaastail, kui eestlased ennast lõhki laenamas olid, ei peaminister ega Eesti Pank midagi ette ei võtnud. Miks nad ei hoiatanud rahvast liigse laenuvõtmise eest?

Jaga |