Kuidas kommenteerite valimistulemusi oma piirkonnas ja kogu riigis?

26. oktoober 2005



LEA KULDSEPP, Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik
Mul läks hästi – sain volikogusse. Meie nimekirjast sai volikokku viis kandidaati, meiega võrdselt viis kohta sai Isamaaliit, valimised võitsid ja seitse kohta said reformikad.
Eks see üks poripildumine oli. Minul isiklikult küll avalikke vaenlasi ei olnud näha-kuulda, kuid erakonnale oli põhjust sisse käia alates K-kohukestest ja lõpetades „vaese Tamkivi kiusamisega". Aga ega ma pole kuldraha, et pean kõigile meeldima!
Kahju, et inimesed on väga kergesti manipuleeritavad. K-kohukesest kaugemale ei nähta. Ja meedia teeb ebameeldivad asjad veel labasemaks ja alatumaks. Kas sealt, ma mõtlen ajakirjandusest, oleks palju eetikat oodata? Kandideerida ükskõik missuguses nimekirjas on tavainimesele tõeline kangelastegu ja eneseületamine, sest halvustavaid küsimusi (miks sa kandideerid? mis sulle selle eest lubati jne) kõlab kõikjalt. Millal jõuame nii kaugele, et kandideerimine kohaliku võimu juurde on austav ja õilis?

MALLE KOBIN, Eesti Kasuperede Liidu juhatuse liige
Arvan, et paremini kui kunagi varem, sest isiklikult kogusin hääli rohkem kui varasematel valimistel ja kohti volikogus varasema (1999 ja 2002) kolme asemel saime neli.
Valimised olid äärmiselt leiged. Inimesed on väga passiivsed ja ei taha poliitikast kuuldagi. Sellest, et nende kodanikukohuse täitmisest sõltub kohalik elu, ei saa enamus aru.
Eesti mastaabis rõõmustan Keskerakonna saavutuste üle. Tallinnas oleks võinud 5–8 kohta rohkem olla – ülejooksikute tarvis, sest inimese meel on kohati muutlik.

JAAK PAESÜLD, Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli direktor
Enda tulemusega jäin rahule.
Hea on see, et kohapeal sujus valimiste käik väga soliidselt, seda võib öelda kõikide erakondade puhul. Kogu valimiskampaania oli korrektne ja rajatud tuleviku nägemisele.
Meeldiv on ka see, et Keskerakonna noored Haapsalus on muutunud aktiivseteks tegijateks, eriti Jaanus Karilaid, kelle oskus poliitilisi kokkuleppeid sõlmida on märkimisväärne. Arvan ka seda, et valimistulemuste põhjal tekkinud praegune linnavolikogu kooseis on selles situatsioonis senistest parim.

KALMER HÜTT, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Enda tulemusega olen rahul, kuna pääsesin volikokku.
Häädemeestel läks Keskerakonna nimekirjal rahuldavalt: viie nimekirja hulgas saime teise tulemuse. Kõige enam hääli kogus valimisliit, kus kandideerisid vallavanem ja paljud valla allasutuste juhid. Meie saime kolm kohta volikokku (Karl Kolla, Kalmer Hütt ja Morten Aasaroht) ja kõik ülejäänud nimekirjad kaks kohta. Tõenäoliselt hakkame kuuluma koalitsiooni. Valimised olid veidi närvilised nagu mujalgi. Kuna Häädemeeste vallas oli väga palju kandideerijaid ja kampaaniad olid aktiivsed, siis kujunes valimas käinute protsent Eesti keskmisest kõrgemaks. Valimised Eestis olid varjutatud kunstlikest skandaalidest enam kui varasematel aastatel. Selle tulemusena jäid paljude erakondade platvormid rahvale arusaamatuks (lisaks sellele, et neile ei meeldinud kohukese reklaam).

KARL KOLLA, vabakutseline lektor
Enda tulemusega olen põhimõtteliselt rahul, sest oleks võinud minna paremini ja halvemini.
Kokku kandideeris Häädemeeste vallas 75 kandidaati ja ma sain nende hulgas 63 häälega teise tulemuse. Hääletas 1432 inimest. Istuv vallavanem sai 156 häält. Eks edu saladus ole ka valimiskampaania läbiviimises, kuna kohtusin väga paljude inimestega. Tõsi, kampaaniaks jäi vähem kui kümmekond päeva, kuna pastakad, logod, puldid ja muu saime kätte erinevatel aegadel ja üsna hilja.
Häädemeeste piirkonnas läks Keskerakonnal üldiselt hästi. Kokku oli meil nimekirjas 15 kandidaati, kogusime 301 häält, saavutades sellega teise tulemuse. Kuid ka siinjuures peab asja kriitiliselt vaatama, sest üks meie nimekirjas kandideerinu sai vaid ühe ja teine kaks häält. Et nimekirja lõpp nõrgaks jäi, seda me muidugi endale tunnistasime, mis tähendab seda, et edaspidi tuleb aktiivsemalt oma kandidaatide valimiskampaaniaga tegelda.
Eestimaa puhul tervikuna mängisid oma rolli ka süüdistused Savisaare aadressil, mida oli raske tõrjuda. Ma tean kolme inimest, kes tänu nendele süüdistustele Keskerakonda ei valinud. Me küll sõdisime vastu. Kuid eks me mõne hääle seepärast ikka kaotasime. Üldiselt möödusid valimised Keskerakonnale positiivselt.

TANEL MALK, Faasion OÜ juhatuse esimees
Valimistel läks nii, et tänu Vahtrase suurele toetusele sain Keskerakonna nimekirjast viimasena volikogusse. Isiklikult minule antud hääli – neid oli 18 – pole just kuigi palju ja seega hästi ei läinud.
Tulemused Kärdlas on iseenesest huvitavad. Sellises seisus nagu Kärdlas, kus 15 volikogu kohta jagunes nelja erakonna vahel (Keskerakond, Reform ja Sotsiaaldemokraadid neli kohta ja Isamaaliit kolm kohta), on kahe erakonna vaheline koalitsioon väga õrn.
Seega on loogiline, et koalitsioon moodustatakse kolme erakonna vahel. Samal ajal saavad koalitsioonipartnerid olema väga võrdses seisus, mis kindlasti võib tekitada seal rohkem keerulisi olukordi. Teisalt jälle on lootus, et koalitsioonilepingusse saavad kirja kolme erakonna lubadused, mille eest hea seistakse ja mis nelja aasta pärast on kõik ka täidetud.
Ma ei tea, kas mulle tundus ainult nii, aga millegipärast neil valimistel ei tegelnud erakonnad enamalt jaolt lubaduste andmisega, vaid teiste erakondade materdamisega. Üritati eristuda sellega, et teiste minevikust „patte" üles korjata ja seda siis meedias promoda. Seda taktikat on kasutatud ka varem, aga seekord hakkas kohe eriliselt silma. Paraku näitavad valimistulemused, et rahvas valis ikka poliitikute reaalsete tegude järgi.
Koostas Jaanus Kõrv


ENN SISKA
Püssi linnapea, Ida-Virumaa
Meil on kõik hästi! Keskerakond sai absoluutse enamuse. Volikogu esimeheks saab Jõhvi ettevõtja, kuid Püssi linna elanik Teet Kuusmik, kes sai meie linnas valijatelt kõige rohkem toetushääli. Ta ei kuulu Keskerakonda, kuid kandideeris meie nimekirjas.
Usun, et ka minu volitused linnapeana jätkuvad. Kohe, kui töö lahti läheb, tahame lõpetada pooleliolevad projektid, esimeste hulgas on uus perearstikeskus ja skatepark.
Kuidas valimised tervikuna siit Püssist paistsid? Nendes kohtades, kus asi oli juba enne valimisi kindlalt paigas, valitsemisega probleeme ei tule. Seal, kus probleeme ja vaidlusi oli juba alguses liiga palju, on kahtlane, kas valitsemisest asja saab. Aga kui keskenduda koostööle ja tulemustele, loksub igal pool paika. Neli aastat ei vaidle keegi.
Mis puutub vaidlustesse erakondade ja valimisliitude üle, mis mitmes paigas on esile tõusnud, siis minu arvamus on, et parem usaldusväärne erakonnaväline inimene erakonna nimekirjas kui ebausaldusväärne erakondlane mingis liidus.

TOOMAS VAREK
Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees
Lääne-Virumaa oli ainus maakond Eestis, kus Keskerakond läks välja oma nime all kõigis 15 omavalitsuses. Tulemus: ainult ühes kohas, Rakkes, ei saanud me volikogusse ühtki kohta. Seal on meil ees suur tulevik – ma mõtlen, et kui teeme inimestega tööd, on lootust!
Kümnes omavalitsuses osaleme koalitsioonis, mis teeb erilist heameelt. Tapa vallas, kus esimest korda hääletas koos Lääne-Virumaaga ühinemise tulemusena ka endine Järvamaa Lehtse vald, kirjutas Keskerakond end tugevalt kaardile. Kunda linnast saime endale nii linnapea (Anne Tasuja) kui volikogu esimehe (KE nimekirjas kandideerinud Allar Aron). Rakvere vallas on meil samuti vallavanem (Aivar Aruja) ja volikogu esimees (Enn Palm).
Särava tulemuse tegi noor Siret Kotka, kelle hoolas töö tõi Keskerakonnale Väike-Maarja volikogus kuus kohta.
Huvitav pilt kujunes Kadrinas, kus valimisliit Res Publica piirkonnajuht Ain Suurkaevu juhtimisel võttis 18 kohta 19st, ja ühe ülejäänud koha võttis teiste erakondade eest ära Keskerakond.
Maakonna suurim häältepüüdja oli keskerakondlane Toomas Väinaste, Vinni vallavanem. Erakondadest hääletas Lääne-Virumaa valija kõige enam Keskerakonna poolt – kokku 5857 häält. Teise koha sai Rahvaliit 3886 valijaga.
Ma lootsin küll, et 15 omavalitsusest võtame võimu 15-s! Aga ka kümne koalitsiooniga võib rahul olla. Lääne-Virumaa hindeks paneksin viiepallisüsteemis neli miinus. Ääretult kahju on muidugi Rakvere linnast, kus Keskerakond võimuliitu ei mahtunud ja pidime pealt vaatama Reformierakonna omavahelist etendust, mis päädis tubli häältevõtja linnapea Andres Jaadla väljaviskamisega Reformi ridadest.

MATI TARTU
Saue vallavanem, Harjumaa
Oleme aastaid olnud tugevas koostöös ja heas läbisaamises Rahvaliidu saadikutega. See tõi loodetava edu ka nüüdsetel valimistel. Koostasime Rahvaliiduga ühise valimisplatvormi, tegime ühise kampaania, avaldasime ühise ajalehe, kuid välja läksime erinevate nimekirjadega oma erakondade nime all. Paistab, et meie valla elanikele selline rahulik koostöö meeldib. Kokku kandideeris kuus erakonda. Rahvaliit võttis volikogust kaheksa kohta, Keskerakond neli.
Plaanitud on praegu selliselt, et volikogu esimeheks saab rahvaliitlane Indrek Tiidemann ja vallavanemana jätkan mina.
Lähemad kavad on tohutu töised. Suuremad ettevõtmised on uue lasteaia ehitamine ja äsjavalminud kooli laiendamine. Mõlemad peavad valmima 2006. aasta lõpuks.

ALLAR OVIIR
Enne valimisi Märjamaa vallavolikogu esimees,
Raplamaa
Rahvaliit, Res Publica ja Keskerakond tegid enne valimisi koostööd. Muidugi loodeti ühist võitu ja koostöö jätkumist. Võitis aga hoopis valimisliit, kes võttis 23st volikogu kohast 10. Näib, et rahvale pole parteiline vastutus tähtis, eriti kohtadel. Keskerakonna valimistulemusega – viis kohta – olen enam-vähem rahul, kuigi koalitsiooni me ei pruugi saada.

VEIKKO LUHALAID
Vaivara vallavanem, Ida-Virumaa
No-oh, valimised olid verised. Kandideeris kaks nimekirja, Rahvaliidu ja Keskerakonna oma. Valimispäeval oli vastaste ärevus suur. Kartsime juba vähemusse jääda. Autoga toodi valijaid 3–4 kaupa jaoskonda, meile tundus, et pool valda on ära ostetud. Lõpuks jäi tulemus 8:3 meie kasuks. Kui vallaelanikest on 75% venekeelseid ja 25% eestikeelseid inimesi, on kõik võimalik. Õnneks läks hästi ja valimistulemus on meile parem, kui lootsime. Hea tunne oli, kui inimesed võtsid valla vahel nööbist kinni ja õnnitlesid. Näib, et jätkan vallavanemana.
Esimene tegevus on valla arengukavasse Keskerakonna valimislubadused sisse kirjutada. Kohe hakkame panema internetti ja seame sisse Sinimäe arstipunkti.

AIVO TOOMISTU
Keskerakonna Paide osakonna esimees
Keskerakond võttis Paides volikogu 21 kohast 7, s.o kaks rohkem kui eelmine kord. Samuti suurendas oma esindatust Isamaa (mitte Isamaaliit!), kes sotsiaaldemokraatidega ühises valimisnimekirjas võttis kaks kohta varasemast enam. Enne oli Paide kaua elanud Reformierakonna juhtimisel. Valimistulemustest järeldasime, et paidelased vajavad muutusi, mistõttu otsustasime laiapõhjalise koalitsiooni kasuks koos Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide ühisnimekirja ning Res Publicaga.
Huvitav on, et mõlemad meie uued koalitsioonipartnerid keeldusid töötamast ühises võimuliidus Reformiga. Meie olime eelisseisundis – meiega tahtsid kõik koostööd teha!
Kampaanias panime käima Keskerakonna valimisbussi, kus pakkusime erakonna komme ja ajasime sõitjatega juttu. Bussiliin õigustas ennast, nii kirjutasime koalitsioonilepingusse punkti, et edaspidi sõidab taoline liin kaks korda aastas, jõulupühal ja kirikupühal.
Üle riigi valimisi hinnates on kahju, et nii vähe inimesi valimas käis. Normaalne oleks 80 protsenti, mitte 40. Kes kohapealse elu vastu siis huvi tundma peaks, kui mitte kohalik inimene ise?
Koostas Urmi Reinde


MARGUS NARUSING
Tartumaa, Meeksi valla volikogu esimees
Nagu eelmistelgi kohalikel valimistel, jagasid vallas saadikukohad Rahvaliit ja Keskerakond. Üheskoos jätkame ka valla juhtimist. Jäime konkurentidele alla vaid kolme häälega. Ise saavutasin vallas 39 häälega teise tulemuse. Reedel valis üheksaliikmeline vallavolikogu mu ühehäälselt esimeheks.
Keskerakond saavutas häälte arvult riigis esikoha. Hääli võinuks minu arvates olla rohkemgi kui 126 444. Aga elu läheb edasi ja küll neid hääli ka juurde tuleb. Peame ise lihtsalt igas asjas tublid olema.

HENRI KASELO
Tartu linnavolikogu liige,
Keskerakonna noortekogu esimees
Minu arvates läks Keskerakonna Tartu piirkonnal linnavolikogu valimistel väga hästi. Keskerakond sai Tartus võimuparteina kaks kohta enam kui eelmistel valimistel. Need lisakohad andis juurde keskerakondlaste hea töö linnavolikogus ja linnavalitsuses, samuti kesknoorte hea panus nimekirja häältekontosse – kaks kesknoort valiti linnavolikokku!
Keskerakonnal läks tervikuna valimistel hästi, suudeti korrata eelmiste valimiste head häältesaaki. Muret tekitav on suhteliselt kehv esinemine keskmistes ja väikestes valdades. Rahvaliitlasest keskkonnaministri jagatavate KIKi rahadega on paljud vallajuhid üles ostetud, mistõttu ka Rahvaliidul neis piirkondades hästi läks. Noortekogu esimehena tunnen heameelt, et kesknoored kogusid üle Eesti ligi 9000 häält. Valla- ja linnavolikokku pääses 22 noort, Pärnu linnapeaks sai hiljutine kesknoor Mart Viisitamm.

ANNE NOOK
Põlva päevakeskuse juhataja
Enda ja meie nimekirja tulemusega olen rahul, isegi väga. Sain 41 inimese toel Põlva volikokku. Võitsime eelmise korraga võrreldes ühe koha juurde, võime 10 häälega 17-st rahulikult keskenduda oma programmi elluviimisele.
Maakonnas saatis Keskerakonda edu veel Kanepi vallas, minu meelest on väga hea ka esinduse saamine Räpina valla volikokku, mujal olid tulemused oodatust kesisemad. Tundub, et põlvamaalased on oma juhtidega valdavalt rahul, kohalik võim peaks enamasti samaks jääma.
Üleriigiliselt teeb heameelt ülekaalu saavutamine Tallinnas ja see, et valimiste-eelsetele rünnakutele vaatamata on Keskerakond koalitsioonis veel paljudes linnades.

PRIIT TOOBAL
Keskerakonna Tartu- ja Viljandimaa regiooni koordinaator
Valimistulemustega võin üldiselt rahule jääda. Suure-Jaani linnas, kus mina kandideerisin, sai Keskerakond neljast mandaadist ühe. Mina isiklikult sain linna kõrgeima tulemuse. Piirkonnas tervikuna paneksin valimistulemustele hindeks kolm, sest alati saaks paremini. Keskerakond Viljandi maakonnas võib tulemusega rahule jääda, väga paljudes kohtades suutsime säilitada endise tulemuse ja pärast läbirääkimisi oleme ka taas võimul.

HEIMAR LENK
Riigikogu liige
Nimekiri sai volikogus kaks korda rohkem kohti kui eelmistel kohalikel valimistel ja seda võib heaks saavutuseks pidada. Lisaks tublile esinemisele valimistel liitis kampaania ajal tehtud koostöö Keskerakonna nimekirja kõiki kandideerijaid ja lõi tugeva vundamendi edasiseks poliitiliseks tegevuseks. Seekord saadud kogemus andis uut jõudu ja juba mõeldakse järgmise kampaania peale.
Isiklikku valimistulemust, teist kohta Valga linnas ja ligi 500 hääle kogumist kauaaegse linnapea 800 hääle vastu loen kordaläinud kampaania viljaks. Et edukat kampaaniat saab teha vaid valijate tugeval toetusel, tänan kõiki Keskerakonna poolt hääle andnud valgalasi siiralt ja südamest. Nii enda kui meie nimekirja poolt kõigile suur aitäh!

KARMEN KÄHR
Kambja, haridus- ja teadusministri abi
Esimest korda oli Kambja vallas väljas Keskerakonna nimekiri. Volikogu kohti tuli kahjuks vaid üks. Volikogusse valiti neljaks aastaks Raivo Kiuru.
Kohtade jaotus vallas oli järgmine: hetkel võimul olev Rahvaliit 11 (11), Isamaaliit 2 (1), Keskerakond 1 (0), Res Publica 1 (3). Nagu mandaatide jaotusest näha võib, on Rahvaliit oma positsiooni säilitanud. Res Publica kaotas oma toetusest 2/3 ning see jagunes Keskerakonna ja Isamaaliidu vahel.
On hea meel, et Keskerakond Tallinnas nii võimas on, et Pärnus väga hästi läks, et Tartus võideti kaks mandaati juurde. Kahju on aga maakohtadest, kus ei läinud nii hästi, kui loodeti.
Kindlasti ei tohi aga pead norgu lasta! Me olime tublid!

AARE OLGO
Jõgeva senine abilinnapea
Kui liikuda väiksemalt suuremale, siis mul läks hästi. Mul jäi vaid mõni hääl isikukvoodist puudu ja linnas sain neljanda tulemuse. Kokkuvõttes saime Jõgeva linnas viis volikogu kohta 19-st, mis oli senise kolme koha asemel väga hea tulemus. Reedel sõlmisime koalitsioonileppe Reformierakonnaga Jõgeva linna juhtimiseks järgneval neljal aastal. Koalitsioonileppe põhjal kuuluvad meile volikogu esimehe ja abilinnapea kohad.
Ka Jõgeva maakonnas läks senisest paremini, nagu kogu riigis. Positiivselt üllatas Tallinna tulemus. Arvasin valimiste eel, et tulemus jääb vahemikku 27–30 kohta.
Suur tänu ka Kesknädalale. Arvan, et avaldatud artikkel, milles sain nii mõnegi asja välja öelda, mõjutas tulemust positiivses suunas.
Koostas Ralf R. Parve

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)