![]() E-hääletus õõnestab Eesti legitiimsustINDREK VEISERIK, 04. mai 201129. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud VI Omavalitsusfoorumil võeti vaatluse alla e-valimiste usaldusväärsus ja põhjendatus. Kõneldi e-valimiste turvalisusest ning e-valimistega seotud õiguslikust regulatsioonist ja kohtupraktikast. „Meil ei ole täna mitte mingeid võimalusi kindlaks teha, kas valija arvutit ei kontrolli e-valimiste ajal mõni viirus," kinnitas e-valimiste ja IT-turvalisuse ekspert Barbara Simons (USA) Europarlamendis peetud ettekandes, mille video mängiti omavalitsusfoorumil ette.
Kui valija asemel hääletab viirus Simonsi sõnul on internetihääletuse juures üheks suureks lahendamata probleemide allikaks valija kompuuter, täpsemalt, selles peituda võivad arvutiviirused. „Minu „lemmik" on Zeus - hämmastav viirus, mille esmane eesmärk on varastada arvelt sinu raha, kuid teda saab ka hääli varastama panna. Kokkuvõtteks võib öelda, et hääle võltsimine valija arvutis on suhteliselt lihtne - lihtsam kui netipangast raha varastamine." E-hääletamisele väga ohtlik on ka ussviirus Conficker, mille võib enne valimisi välja saata, kusjuures inimene ei teakski, et tema arvuti on nakatunud, kuid valimiste ajal viirus aktiveerub ning muudab valija antud häält. „Ainuüksi 2008. aastal oli Confickeri ussviirusega nakatunud 9-15 miljonit arvutit. Kui arvuti on valimistulemusi võltsiva viiruse või ussviirusega nakatunud, ei hääleta mitte valija, vaid viirus," väitis Simons. Valimistulemusi saab võltsida ka serverit rünnates. Isegi FBI direktor Robert Mueller on tunnistanud, et FBI arvutivõrku on tungitud ning ründajad on andmeid rikkunud. Simonsi sõnul on e-hääletuse puhul ohuks ka nn insaideri probleem. See tähendab, et e-valimistega seotud IT-mehed ja riigiametnikud võivad samuti tulemusi mõjutada. Simonsi sõnul ei võimalda internetihääletus alati ka raha säästa. „Näiteks Ühendkuningriikides asuvas Swindonis läks üks internetis antud valijahääl üle 44 korra kallimaks kui tavapärasel teel antud hääl," lisas ta. Simonsi väitel on internetihääletuse kontrollimine sisuliselt võimatu. „Hääletamine on salajane. Internetihääletuse tulemusi aga ei saa üle lugeda, sest ülelugemiseks on vaja tegelikku häält, ent internetihääletuse puhul ei ole paberkandjal hääletussedelit," lausus Simons.
E-hääletust kontrollib kapseldunud seltskond ETV saates „Pealtnägija" e-hääletussüsteemi ebausaldusväärsust demonstreerinud üliõpilane Paavo Pihelgas arvas omavalitsusfoorumil esinedes, et Eesti peaks puuduste kõrvaldamiseni loobuma e-valimistest. Pihelgase sõnul on e-valimiste juures probleemiks hääle terviklikkus: kas hääl, mille valija oma kodus annab, jõuab muutmata kujul valimiskomisjoni virtuaalsesse valimiskasti? „Hääletamise salajasus on samuti tohutu probleem. Valija identifitseerib ennast, seejärel näidatakse talle tema nime ja isikukoodi, ning see on ekraanil lihtsa teksti kujul. See tähendab, et pahavara või mis tahes muu arvutis töötav programm võib seda skaneerida - tuvastada, kes hetkel hääletab. Mis veelgi hullem, lahtise tekstina näidatakse ka seda, kelle poolt see inimene hääletab. Eesti kohta andmed puuduvad, kuid USA-s tehtud uuring näitas, et 66% tööandjatest jälgib, mida tööarvutites tehakse." „Praegu on Eestis e-valimiste süsteemi ümber väga kapseldunud seltskond. Rahvusvahelises ulatuses tehakse teaduslikke uurimusi, kus on täiesti üheselt selge, et sellised hääletussüsteemid nagu on Eestis ei kannata kriitikat, kuid meil peetakse neid aktsepteeritavaks. Ma arvan, et see on viga. Eestil tuleks avada end rahvusvahelisele koostööle ja seni e-valimistest loobuda," ütles Pihelgas. Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Ruutsoo märkis oma ettekandes, et e-hääletust kui väga olulist teemat tulnuks tegelikult arutada Riigikogus. Ta kinnitab, et ebausaldusväärne e-hääletus tähendab riigi legitiimsuse õõnestamist. VI Omavalitsusfoorumil vastu võetud ühisavalduses leiti, et e-hääletamine peaks toimuma ainult nendes arvutites, mida kontrollib valimiskomisjon, ning ruumides, mis tagavad valimiste salajasuse. Avalduses seati kahtluse alla praeguse e-hääletuse korralduse kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. E-hääletamise probleemistikku käsitles ka vandeadvokaat Jüri Sirel. Foorumit juhatasid Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut (Keskerakond) ja Rakke vallavanem Andrus Blok (Rahvaliit). INDREK VEISERIK [fotoallkiri] ETV saates „Pealtnägija" e-hääletussüsteemi ebausaldusväärsust demonstreerinud üliõpilane Paavo Pihelgas arvas omavalitsusfoorumil, et rahvusvahelises ulatuses tehakse teaduslikke uurimisi, kus on täiesti üheselt selge, et sellised hääletussüsteemid nagu on Eestis ei kannata kriitikat, kuid meil peetakse neid siiski aktsepteeritavaks.
Viimati muudetud: 04.05.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |