Ühistupanga idee ärritab pärispanku

Alates Mart Laari esimesest valitsusest kuni Andrus Ansipi praeguse võimuni on ühistegevuse ideed põlatud – see peideti Toompea kõige sügavamatesse kappidesse. Ühes sellises hallitab ka hoiu-laenuühistute arendamist soosiv seaduseelnõu, nagu juba eelmises Kesknädalas tunnistas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Inara Luigas.

Millal ja kas ta üldse see eelnõu kunagi päevavalgust näeb, oskab öelda vaid rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Tema aga vaikib, sest oravatele on ühistulisel alusel loodava rahvusliku panganduse idee ju talumatu. Seni on nad kaitsnud Rootsi ja Taani rahameeste huve, tahtmata midagi kuulda eestlaste omadest. Alles äsja kostis valitsusest parastamist: „Näete kui hea, et meil oma pankasid pole, oleksime põhja läinud nagu lätlaste Parex!“

Samas löövad teadjad mehed avalikkuse ees silmad maha, et eestlased kogu oma riigi varanduse kullast peale kuni pankadeni välja rootslastele maha on ärinud. Hiljuti sündinud ühistupanga idee, mille loojad stardikapitali Eesti oma rahva käest saja krooni kaupa loodavad kokku koguda, tundub küll utoopiline, kuid mõtlemist arendab ta ometi. On ju ühistulise Bangladeshi külapanga idee eest isegi Nobeli preemia välja antud. Eestlased pole nii kaugele jõudnud, kuid esimesed hoiu-laenuühistud on samm õiges suunas. Nobeli auhind võinuks vabalt tulla ka edukale Põlvamaa Hoiu-Laenuühistule.

 

HEIMAR LENK 

heimar.lenk@riigikogu.ee

 

Loe veel: "Rahvapank sünnitab majandusime. 10 000 krooni ühisturaha võib avada ukse ärimaailma"

Viimati muudetud: 26.11.2008

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)