Tagatuba soovib Eestile ülem-välisministrit

Täna, 24 aastat hiljem, oleme EL-i ja NATO liikmesriik, ÜRO ja lugematute rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Ehk oleks aeg ka presidendi prioriteetsed ülesanded üle vaadata? Pöörata pilk sissepoole ja vaadata, mis on vahepeal saanud meie demokraatiast, põhiseadusest ja üldse seaduslikkusest. Kas meie riigis on ikka kõik korras?

President ja välispoliitika

Eestist ligi kolm korda suurema rahvaarvuga Horvaatial on 48-aastane naispresident, proua Kolinda Grabar-Kitarović. Teda valis rahvas, mitte Tagatuba. Miks Horvaatias saab presidenti valida rahvas, aga meil ei saa?

Jätame kõrvale igasuguse Tagatoa-häma ja keskendume tegelikule põhjusele: õige valiku presidendivalimistel saab teha ainult õigesti valgustatud rahvas. Konks on meil selles, et valgustamiseks ei sobi mitte kuidagi valge valgus – päevavalgus, vaid „parima“ tulemuse rahva valgustamisel annab ainult oravakollane valgus. Täpselt selline, millega meid valgustab Rahvusringhääling reformierakondlase Margus Allikmaa suunamisel. Ainult „õigesti“ valgustatud rahvas teeb „õige“ valiku ja ametisse pannakse „parim“ võimalik presidendikandidaat.

Rahvas võiks ka meil vabalt presidenti valida, kui ei eksisteeriks neid teisi vastikuid rahvavalgustajaid: TTV, „Kesknädal“, „Pealinn“ ja veel mõni. Hea oleks, kui president muudkui tutvustaks ja esindaks, esindaks ja tutvustaks Eestit ega topiks oma nina valitsuse (loe: Tagatoa) tegemistesse.

Ajakirjandus valgustab kõikides riikides põhjalikult presidentide kohtumisi. Lipud lehvivad ja kohtumistel arutavad presidendid parasjagu päevakorral olevaid küsimusi. Kõigis neis jõutakse EL-i suurtega ja USA-ga ühistele seisukohtadele.

T. H. Ilves lausus Horvaatia presidendiga kohtudes tähelepanuväärsed sõnad: „Eesti ja Horvaatia on rajamaad, kes mõistavad ühtemoodi nii piiririikide kui ka kogu Euroopa muresid; me teame, et Euroopat aitab edasi üksmeel.“

President ja kingitused

Tähtis teema ajakirjanduse jaoks on veel see, mida presidendid üksteisele kingivad. EestiPäevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt teavitas meid nii: „Horvaatias riigivisiidil viibivad president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves kinkisid Horvaatia presidendile proua Kolinda Grabar-Kitarović’le Johannes Lorupi klaasivabriku hõbeäärega kristallkarahvini, Horvaatia presidendi abikaasale, härra Jakov Kitarović’le aga Eestis ülipopulaarseks saanud puidust kikilipsu ning puidust mansetinööbid.“ (Delfi 21.03.2016)

Anvelti nimi sattus siia näitesse täiesti juhuslikult. Samamoodi valgustatakse presidentide visiite kogu maailmas.

President ja daamide riietus

Veelgi tähtsamaks ajakirjanduslikuks teemaks on daamide riietus. Positiivne on, et presidentide visiite saadavad tihti äridelegatsioonid, kelle kohtumistest võib ehk tulevikus tulla majanduslikku tulu. Kuidas äridelegatsiooni liikmed valitakse, s.t. kuidas lunastatakse pääse presidendi kaaskonda – see peaks vägagi huvitama uurivat ajakirjandust. Peale äridelegatsiooni oli viimasel riigivisiidil Horvaatiasse kaasas rida ametnikke: välisminister Marina Kaljurand, siseminister Hanno Pevkur, ettevõtlusminister Liisa Oviir, kaitseväe juhataja Riho Terras, mitme ministeeriumi asekantslerid.

Meie presidendil on siiski kaks teemat, millega võiks ja suudaks tähelepanu tõmmata välisriikides.

Meil on maailmas täiesti ainulaadsed e-valimised. Probleem on vaid selles, et presidendile võidakse esitada piinlik küsimus: „Aga kes teil siis tegelikult määrab parlamendi koosseisu?“

Teine teema oleks hoopis huvipakkuvam ja läbilöögivõimelisem – Tallinna tasuta ühistransport.

President ja kontroll

Kui kass on kodus, on tema kohuseks sahver hiirtest puhtaks teha! Mailis Reps: „Riigipea ei ole lihtsalt ülem-välisminister, vaid tal peab olema tuntav sisepoliitiline mõju ja autoriteet. Tema roll on seista kogu Eesti riigi ja rahva heaolu eest ning kõnetada kõiki Eesti elanikke. Presidendi käes pole võluvitsa kõigi küsimuste lahendamiseks, kuid tema kohustus on olulised teemad lauale tuua (Riigikogu kummitempel ei saa sellega juba ammu hakkama – Autori märkus) ning esitada ka omapoolseid ettepanekuid...“

Toimetuleku-kontrolli vajaksid kõik eelmiste presidentide käepigistusega ametisse nimetatud inimesed. Nii mõnigi neist, olles ametikohal, mis nõuab iseseisvat otsustamist vastavalt seadustele, tegutseb hoopis Tagatoa või isegi KaPo kummitemplina. Uuel presidendil seisab ees lausa Heraklese jõudu nõudev vägitöö: viimase kümne aasta jooksul kogunenud parteistunud tegelased Augeiase tallidest, s.t Eesti Vabariigi ametkondadest, välja rookida. Tõsta uuesti ausse Eesti Vabariigi põhiseadus ja seaduslikkus. Jälgida, et seadused kehtiksid võrdselt kõigi kohta, parteilisest kuuluvusest olenemata.Presidendil on õigus ja kohustus saamatutele ja seaduste vastu eksinud ministritele, kohtunikele ja muudele riigiametnikele Kadriorus mõru kohvi pakkuda. Ja vajaduse korral teha ettepanekud nende ametist vabastamiseks. Lennart Meril ei tekkinud mingit probleemi peaminister Mart Laari tagandamisega.

Sooviksin, et uus president vaataks ametivande andmise ajal otse kaamerasse. Rahvas peab nägema uue presidendi silmi hetkel, mil ta lausub: „...annan mina, [ees- ja perekonnanimi], pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ...“

Sest Eesti vajab presidenti, kes taastaks usu selle ametikoha vajalikkusse.

KUIDO SÄDE, vaatleja

 [fotoallkiri] INTERNET JA TEGELIKKUS: Eestist ligi kolm korda suurema rahvaarvuga Horvaatial on 48-aastane naispresident, proua Kolinda Grabar-Kitarović (parempoolsel fotol). Teda valis rahvas, mitte Tagatuba.Vasakul internetis leviv võltsing Horvaatia naispresidendist. Mailis, ole ettevaatlik!

Jaga |