Eesti suur varimajandus tõmbab rahvusvahelist tähelepanu

  Eesti jääb ka Kreekale alla

OECD avaldas pingerea kõige suurema varimajandusega liikmesriikidest, kelleks on Türgi, Eesti ja Mehhiko, vahendab portaal economywatch.com.

Varimajanduse ehk „mitteregistreeritud“ majanduse osakaal on Türgis 28,72%, Eestis 28,70% ja Mehhikos 28,10%. Seega Eesti jagab sisuliselt koos Türgiga häbiväärset esikohta!

Eeskujulikematest riikidest näiteks USA-s on varimajanduse osakaal kõigest 7,95%. Šveitsis on vastav näitaja 8,07%, järgnevad Austria, Luksemburg ja Jaapan.

Varimajanduse osakaal on Eestiga võrreldes väiksem ka näiteks Kreekas ja Itaalias. Ometi mäletame ju kõik seda, kuidas Reformierakonna poliitikud eesotsas endise rahandusministri Jürgen Ligiga aastaid mõnitasid kreeklasi, nende „korruptsiooni“ ning majanduskäitumist.

OECD uuring kinnitas, et maailma riikide keskmine varimajanduse osakaal on 22%.

Varimajanduse osakaalu arvestatakse mitmete näitajate alusel. See suureneb, kui riigis hoidutakse kõrvale maksude maksmisest, töötajad töötavad ilma registreerimata – nn mustalt, tegeldakse illegaalse kaubavahetusega, töötajatele ei maksta ületundide eest lisatasu, riigis esinevad internetikaubanduse vead ja pettused.

Uuring viidi läbi Ceyhun Elgini juhtimisel, kes töötab Türgis, Istanbulis asuvas Bosphoruse ülikoolis.

Elgin soovitab Türgi, Eesti, Mehhiko jt probleemsete riikide valitsustel tegutseda selle nimel, et riigis oleks registreeritud majanduses kindel ja ühtlane kasv järjepidevalt tagatud. See kahandaks Elgini sõnul mitteregistreeritud majanduse osakaalu ja vähendaks tunduvalt inimeste initsiatiivi end kohe algusest peale siduda „musta turuga“.

Rahvas enam ei usalda valitsejaid

Eestis registreeritud majandus seisab paigal ja varimajanduse osakaal siinkirjutaja hinnangul tõenäoliselt suureneb lähimatel aastatel veelgi. Mingit majandusime Eestis pole kunagi olnudki. On vaid pisike kiratsev ametlik majandus, milles ausad inimesed teenivad oma igapäevast leivapalukest, ja täiesti hämar 28-protsendine varimajandus.

Olen alati mõelnud, kuidas saab meie tänavapildis olla niivõrd palju luksusautosid; see ju üldse ei vasta eestimaalaste ametlikele elatusstandarditele. Suur osa neist ringivuravatest superautodest ongi järelikult omandatud varimajanduses tegutsemise kaudu.

Üha enam eestimaalasi näib uskuvat, et rikkaks ongi meie riigis võimalik saada üksnes makse optimeerides ja „mustalt“ tegutsedes. Mingil määral tuleb seda ka mõista. Inimestel puudub tuju ausalt makse maksta olukorras, kus parempoolsed poliitikud on aastaid miljoneid eurosid kergekäeliselt tuulde lennutanud – küll Estonian Airi päästmiseks, Utah’ kõrbe liivaluidete vahele, kahtlase väärtusega Auvere elektrijaama ehitusele, EAS-i surnultsündinud projektidesse jne. Riik ei suuda olla oma kodanikele eeskujuks, ja seetõttu ongi paljud valinud tänaseks nn rehepapitee, millega paistame silma juba terves maailmas. Usaldust taastada ja panna inimesi majandussektoris ausalt tegutsema on nüüd juba palju raskem, isegi kui valitsuse moodustaksid Keskerakond, EKRE, Vabaerakond ja sotsid.

Oleme mentaalselt väga kaugel Skandinaaviamaadest, kus maksude maksmine on auasi ja üks patriotismi tunnuseid. Säärase viltuvajunud mentaliteedi tõttu käib meie riik veelgi enam alla. Süü selles lasub eelkõige Reformierakonnal ja IRL-il.

 INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]   MAJANDUSHÄBI: Kui uskuda statistikat, siis peaaegu üks kolmandik meie tänavatel sõitvatest uhketest autodest on saadud ebaausalt, varimajanduses tegutsemise teel.

Jaga |