Jaak Allik: e-hääletus sobib diktatuurile

Allik meenutas, kuidas Reformierakond ja Isamaaliit surusid e-hääletust 2005. aastal läbi. Eesmärk oli neil meelitada valima enam noori valijaid, kes arvutitega kõige rohkem sina peal, n-ö elektrooniliselt haritumad.

„E-valimisi põhjendati, et need toovad üldiselt rohkem inimesi valima, kuid nii pole juhtunud," seletas Allik. E-hääletus jagas vaid neile erakondadele hääle andjad ringi.

Kõneleja tõstis esile, et möödunud aastal toimusid Norras kohalike omavalitsuste valimised, kus selles riigis esmakordselt rakendati interneti kaudu hääletamist. Norra tutvus oma e-valimissüsteemi luues ka Eesti süsteemiga, kuid ei soovinud seda üle võtta, kuna meie variant tundunud ebaturvaline. Kui Eestis läheb e-hääl otsekui „musta kasti" - valijal puudub igasugune võimalus kontrollida, kas tema hääl ikka jõudis kohale ja kas tõesti läks õigele kandidaadile, siis Norra valija saab seda teha.

Norralaste e-hääletuses tuleb kandidaadi poolt hääletades lisaks sisestada teatud kood; pärast e-hääletust saab valija oma mobiiltelefonile SMS-i vastava koodiga, mis kinnitab, et tema hääl jõudis kohale.

Alliku sõnul oleks vaja ka siin luua niisugune tehniline lahendus, et valijal oleks täpselt teada, kuhu tema hääl läks. Paraku on selline tehnolahendus väga kulukas.

Mujal maailmas pole

Säärased e-valimised nagu Eestis, poleks mujal maailmas võimalikud, selgitas Allik.

„Kui 2005. aastal toimusid meil esimest korda omavalitsuste e-valimised, tulid siia paljud välisvaatlejad ja spetsialistid," rääkis Allik. „Kuna ma olin e-valimiste vastu võidelnud, palus minult intervjuud Prantsuse sotsialistide ajalehe vaatleja. Rääkisin pikalt, kuid prantslane ei olnud loomult mitte politoloog, vaid arvutispetsialist, kes oli ülimas vaimustuses sellest, kuhu Eesti on oma elektroonilises arengus jõudnud, ega saanud minust aru. Lõpuks küsisin talt: millal siis Prantsusmaal sellist süsteemi rakendatakse? Prantslane vaatas mulle üllatunult otsa ja ütles: loomulikult mitte kunagi, sest Prantsusmaal on valimised väga püha asi! Sealsele rahvale ei teeks keegi selgeks, et valida tuleb kusagil kööginurgas."

Allik küsis: miks peaks e-hääletusele vastu olema? Peamine põhjus on see, et pole olemas sissemurdmatut süsteemi. Kui eelmine USA president George W. Bush tegi teadlastele järelepärimise e-hääletuse rakendamise võimalikkuse kohta, siis tal ei soovitatud seda rakendada ebaturvalisuse kaalutlustel. Ka Soome loobus e-hääletusest.

Alliku sõnul on murettekitav, et siiani on Eesti e-hääletussüsteemi vastu huvi tundnud autokraatlikud režiimid nagu Bhutan, Tuneesia, Ukraina, Palestiina Rahvuslik Omavalitsus jt. Alliku sõnul juba seetõttu ei tohiks e-valimisi propageerida.

Kõneleja meenutas ka eelmise presidendi Arnold Rüütli seisukohti e-valimiste suhtes. Nimelt oli Rüütel e-valimiste vastu, sest need pole põhiseaduses ette nähtud ühetaolised valimised ja seega poleks valimissituatsioon valijail võrdne. Näiteks on ju ametlikul valimispäeval valimisreklaam keelatud, e-hääletuse ajal aga mitte

Omletist munad tagasi?

Oma ettekandes tõdes Allik, et e-valimistest enam loobuda ei saa. „Ei tea, kas juba valmisküpsetatud omletist saab veel mune tagasi, sest viimastel Riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt veerand valijaskonnast," seletas ta.

„Kui me koos Keskerakonnaga näiteks järgmistel Riigikogu valimistel võimule tuleksime, kas meil õnnestuks e-valimised kaotada? Meile pandaks süüks, et oleme vanamoelised, tagurlased, 19. sajandi inimesed." ütles sotsiaaldemokraat.

Samas pakkus ta välja võimalike lahendustena sedagi, et e-hääletamine tuleks lõpetada kodudes ja luua süsteem, mis võimaldaks valijal kontrollida, kuhu tema hääl jõudis.

INDREK VEISERIK

[pildiallkiri]

HOIATAB: Siiani on Eesti e-hääletussüsteemi vastu konkreetset huvi tundnud autokraatlikud režiimid: näiteks Bhutan, Tuneesia, Ukraina, Palestiina Rahvuslik Omavalitsus jt. Jaak Alliku sõnul juba seetõttu ei tohiks e-valimisi propageerida.

Jaga |