Ligi ja Lipstok: Tõstame kaudseid makse, revideerime sotsiaalkindlustussüsteemi

Kesknädal refereerib käesolevas numbris seda kirja, lisades iga lõigu järele omapoolse kommentaari.

Ligi ja Lipstok veenavad adressaate selles, et Eesti valitsus on pikka aega teinud suuri jõupingutusi euro saavutamiseks. Nad lubavad, et kasutusele võetakse kõik meetmed Eesti edukaks ja stabiilseks ühinemiseks eurotsooniga. "Eesti väike ja avatud majandus on läbi teinud olulisi kohandumisi seoses 2008. ja 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenenud mõjudega," märgivad kirja lähetajad.

Pensionisüsteemis hakkavad laastud lendama

Rahandusminister ja riigipanga president lubavad, et Eesti valitsus ja ametivõimud jäävad ka edaspidi seotuks kolme peamise ülesandega: rahanduse tugevdamine, struktuursete reformide läbiviimine riigis, poliitika karmistamine rahandussektoris.

„Vajaduse korral oleme valmis kiiremas korras kasutusele võtma lisameetmed, mis kindlustaksid makromajandusliku stabiilsuse ja rahanduse tugevuse," lubavad Ligi ja Lipstok.

Nende sõnul on Eesti senini teinud palju tagamaks riigi pikaaegset rahanduslikku jätkusuutlikkust. Ometi lubatakse mitte piirduda senitehtuga. Nii ongi Ligi ja Lipstoki sõnul Eestil 2011. ja 2012. aastal kavas:

a) muuta Eesti sotsiaalsüsteem tõhusamaks ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine „vajaduspõhiseks";

b) üle vaadata eripensionide väljamaksmise süsteem;

c) alustada tervisekindlustuse finantseerimise allikate ja kolmesambalise pensionisüsteemi analüüsi.

Kirja autorid rõhutavad, et 2010. aasta aprillis kiitis Eesti parlament heaks muudatused pensionikindlustuse süsteemis, mille kohaselt tõuseb pensioniiga 65. eluaastani.

(Kesknädal: Nimetatud punktides on lähiaastatel seega oodata suure tõenäosusega olulisi muudatusi, mis võivad tegelikult vähendada tavakodanike sotsiaalset julgeolekut ja turvalisust.

See nn ülevaatamine ja tõhusamaks muutmine võibki tähendada, et valitsus näeb just sellest valdkonnast raha kokkuhoidmise võimalusi. Ehk, teiste sõnadega, rahandusliku jätkusuutlikkuse nimel võib kaduda rahva tervise jätkusuutlikkus.

Andes välja tulevikulubadusi, näib Ligi olevat kaljukindel, et järgmise valitsuse moodustab Reformierakond, aga mitte näiteks Keskerakond või sotsid.)

Ehivad end võõraste sulgedega

Struktuursetest reformidest kõneldes märgivad Ligi ja Lipstok, et Eesti eesmärk on toetada pikka aega kestnud põhimõtteid avatud majandusest, soodsa majanduskliima loomisest ja turu paindlikumaks muutmisest.

Kirja autorid lubavad juba praegugi suhteliselt paindliku tööturu edasist arendamist, valmisolekut tagada toodete ja teenuste vaba liikumine turul ning investeerida uurimis- ja arendustegevusse ning haridusse.

Märgitakse, et 2009. aasta uus töölepinguseadus aitas muuta tööjõuturgu paindlikumaks ning jätkub riigipoolne töökohtade loomise toetamine ja tööpuuduse vähendamine aktiivsete tööjõuturu meetmete kaudu.

(Kesknädal: Sellele järgneb kirjas  loetelu igasuguste nn valitsusepoolsete töökohtade loomisest, mis on tegelikult bluff. Eestis aga needsamad „töökohtade loojad" ju pikka aega irvitasid Tallinna linnavalitsuse üle, kes reaalselt pakkus inimestele tööd.

Sõnagagi ei mainita tegelikku tööpuuduse olukorda Eestis ja seda, et valitsus  oli passiivne ajal, kui oleks pidanud tegutsema. Kirjast jääb mulje, et tööpuudus ei ole Eestile eriline mure ja et valitsusel on olukord kontrolli all. Räige ja häbematu vale!)

Eesti majandus muutub veelgi hapramaks

Kirja autorid lubavad vähendada tööjõumakse ning kanda maksukoormus edasi kaudsetele maksudele. Selle meetmega ning lubadusega hoida avaliku sektori palku kindlalt kontrolli all loodavad Ligi ja Lipstok tagada jätkusuutliku nõudluse ja pakkumise tööjõuturul. Ühtlasi lubatakse üle vaadata 2010. aastal algatatud avaliku sektori palgapoliitika.

(Kesknädal: Kirja autorid lubavad Eesti majandust veelgi avatumaks muuta - ometi just tänu ultraliberaalsele avatud majandusele me nii sügavasse majanduskriisi ju tegelikult langesime. Märksa targemalt käitus ja käitub seniajani näiteks Poola. Mitte midagi ei näi Ansipi valitsus olevat õppinud eelmisest ülemaailmsest majanduskriisist.)

Junckeri kriitiline vastus

21. juunil saadetud vastuses Juncker tervitab Ligi ja Lipstoki lubadusi tagada Eestis edaspidi jätkusuutlik majanduskeskkond ja tööpuuduse vähenemine tasakaalustatud makromajanduslikes tingimustes, kuhu hulka kuulub kindlasti hindade hoidmine stabiilsetena.

Selleks et Ligi ja Lipstoki eelnevas kirjas antud lubadused ka ellu rakenduksid, peaks Eesti võimud Junckeri ja tema Euroopa kolleegide hinnangul meeles pidama järgmist:

1. Tuleb säilitada mõistlik ja arukas rahanduspoliitiline hoiak ka majanduslikult headel aegadel. See aitab hoida kodumaist nõudlust elavana, hoides ühtlasi inflatsiooni kindlates piirides ja vältides seega suuri makromajanduslike näitajate kõikumisi ja ebastabiilsust.

(Kesknädal: Just sellist poliitikat eirates Ansipi valitsus mõned aastad tagasi meid kriisi viiski.)

2. Avaliku sektori kulud tuleb hoida kindlalt kontrolli all. Avaliku sektori palkade kontrolli all hoidmine vähendab riiklikke kulusid ja aitab muuta ka erasektori palgapoliitikat märksa mõõdukamaks, kinnitab Juncker.

(Kesknädal: Junckeri vastusest võis selgelt välja lugeda, et talle valmistavad enim muret Eesti suur inflatsioon ja hinnatõus.)

Refereeris ja kommentaarid lisas Indrek Veiserik 

[fototekst]  KIBE TULEVIK: Reformierakonna poolt propageeritud edu- ja hüvekultusest tulvil ühiskonnas on raske elada puuetega inimestel. Üha „vajadusepõhisemaks" muudetud sotsiaalsüsteemi tõttu jääb järjest enam inimesi „elu hammasrataste" vahele.

[ÜLEVAATE SISSEJUHATUS ESIKÜLJEL pealkirjaga „Euro ränk hind: kaudsed maksud tõusevad, sotsiaalvaldkonnas ees muutused".]

Jaga |