13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Rõõmust ja poliitkultuuristVSEVOLOD JÜRGENSON, 12. juuli 2017Äsjasel noorte laulu- ja tantsupeol sai meile osaks palju rõõmu, mis kõigi hingi sõnulkirjeldamatult ülendas ja tervendas. Selles valguses tahaks lasta end positiivsuse laineil kanda ning tänada kõiki suure peo korraldajaid ja sellel esinejaid, riigi ja rahva ühistest tahtepingutustest osavõtjaid. Võrratu oli aduda, kuidas koostöövaim kõigile otsekui tiivad andis.
President Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes: "Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavale inimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siis naeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsat Eestit, sest just laulsime: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!" Rõõmus inimene loobki siinilmas rõõmu, keerulisem see polegi. Seega võib poliitkultuuri tõus, mis on ka meie peaministrile Jüri Ratasele olnud üks olulisi märksõnu, saada lahenduseks paljudele "lahendamatutele" probleemidele... Poliitkultuur on tähtis samm hapra, kuid ülivajaliku nähtuse – tsivilisatsiooni – suunas. Kiusutungist ja lõhkumisest pöördutakse loova ülesehitamise suunda, sest maailma kannab kultuur – tsivilisatsiooni tipp. Seega on meie probleemide lahendus meis enestes, võimes oma sisemist kultuuri hoida. Kui millelegi lahendust luua kultuursel ja heatahtlikul viisil, õnnestub see kindlasti. Keskerakondlik stiil on just selle mõtteviisi esindaja. Nii usaldatakse ka Euroopa elu juhtimine just sellise hoidva ja rõõmust laulva/tantsiva mõtteviisi kanda. Meie loomegi Euroopat, selles paleuses, mis meile sobib. „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks,” ütles kunagi luuletaja Gustav Suits. Täna näeme sedagi, et mõned eurooplased soovivad juba ka eestlasteks saada, innustatuna meie rahva tarkusest ja arukusest. Seega võib Euroopa „katus“ meile väga palju anda iseenese leidmiseks ja manifesteerimisjulguseks. Võiksime meie ellujäämislugu rõõmsalt parafraseerida ka nii – „Olge eurooplased, aga saage eestlasteks!”. Jüri Ratase sõnul tähistati Eesti noorte äsjase laulu- ja tantsupeoga ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Tundub, et otsekui oleks Eestis jälle kevad, taas on kõik nooruslikus puhtuses elustunud, esivanemate taak on maha raputatud, kuid nende tarkus alles hoitud. Seega mõjuks kaunis kultuurisündmus Eesti rahva kevadena. Näeme selles head vastassuunalist sünergiat: riik saab jõustada ja edendada kultuuri, ning hea areng kulgeb ka vastupidi. Noored laulsid kõikidest poliitmängudest tugevama kapitali – siiruse – toel... Laskem meiegi sel kevadhoovusel end suveküpsuses kanda. Noorte laulu- ja tantsupidu mõjus Eestit uuemaks loojana...
VSEVOLOD JÜRGENSON, Tallinn Viimati muudetud: 12.07.2017
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
