Pronksmees, kes jäigi ellu [4]

Minu ema õpetas mind, et kui on tüli või probleem, siis mõtle alati, kuidas sa elad peale seda, kui kõik on möödas.

Rein Ruutsoo esinemisest Tallinna Kodurahufoorumil 4. mail 2007  

4.  osa

Valge telk tõi kaela kaose

On neljapäev, 26. aprill.

Kell 4. 30. Tõnismäe memoriaali juurde saabub kümmekond autofurgooni ja paarsada politseinikku. Varahommikuses vaikuses algab Tõnismäel politseioperatsioon suure telgi püstitamiseks. Linn veel magab, kuid kohal on mõned ajakirjanikud ja ka salk Pronkssõduri teisaldamise vastaseid, kes politseiga konflikti satuvad. Kuigi varem oli valitsuskomisjon rääkinud lahtikaevatavate haudade katmisest kilekatusega, kerkis tohutute mõõtmetega valge telk nüüd hoopiski Pronkssõduri ümber. Mõne tunni pärast oli väljaspoolt metallpiirdeid võimatu hinnata, mida telgis tegema hakati. Hauaplatsid unustatigi kinni katta.

Kell 10.00. Venemaa infoagentuurid levitavad teateid Pronkssõduri kaitsjate suhtes kasutatud vägivallast Eesti politsei poolt. Aktiviste olevat pekstud. Ühel neist, Larissa Neshtshadimoval tuvastati peavigastusi.

Kell 11.00. Tallinna vene kogukonnas levivad kiiresti jutud pronksmehe võimalikust äraviimisest.

Kell 12.00. Tõnismäe parki ümbritseva metallaia juurde saabub üha rohkem inimesi lilledega. Politsei neid ei takista.

Kell 14.00. Tõnismäelt käib läbi ikka rohkem vene keelt rääkivaid tallinlasi. Autodest kostab nõukogudeaegseid menulaule, antennide külge riputatakse Georgi lindikesi.

Kell 19.00. Tõnismäele ja Rahvusraamatukogu ümbrusse on kogunenud sadu uudishimulikke. Kostab räiget sõimu ja protestihüüdeid. Lilli metallaia juurde panna enam ei lubata. Politsei tõrjub tagasi vähimagi katse läheneda valget telki kaitsvale metallpiirdele. Sõnumid televisiooni kommertskanalite uudistesaateis on kurjakuulutavad.

Kell 20.00. Tõnismäele saabub rahvast juurde. Korravalvurite hinnangul on kohal umbes 1000 inimest ja neid saabub üha juurde.  Kanal 2 ja TV 3 toovad Eestimaa kodudesse esimesi ärevaid rindeteateid. Operaatoreil on raske linnas liikuda ja kassetid jõuavad stuudiosse hilinemisega. ETV jätkab tavapärase saatekavaga.

Kell 21.00. Eetris on tõsisemad ohuteated Tõnismäelt.

Kell 21.30. Märulipolitsei ja suure rahvahulga vahel puhkeb Tõnismäel esimene tõsine käsikähmlus. Politsei kasutab rahva rahustamiseks pisargaasi ja valgus-heligranaate.

Kell 22.00. Politseinikke loobitakse kivide ja pudelitega. Hansapanga aknad Vabaduse väljaku nurgal on sisse pekstud. Politsei surub rahvast jõuga Pronkssõdurit varjava valge telgi piirkonnast välja Pärnu maantee ja Endla tänava suunas. Vene noorte mass valgub kesklinna suunas. Politsei neid ei jälita. Inimmass võib kontrollimatult laamendada.

Kell  22.30. Kanal 2 ja TV 3 toovad vaatajateni üha uusi märulikaadreid. Kogu Eesti on klammerdunud teleekraanide ette ja neelab ahnelt õudusttekitavat telepilti. Peaaegu võimatu uskuda, et kaamerad töötavad otse Tallinna kesklinnas, mitte aga kusagil Jugoslaavias, Lahesõja tandreil või Iraagi konfliktipiirkonnas.

Kell  23.00. Tallinna kesklinna on haaranud kaos. Kõrvulukustav lärm, aknaklaasid purunevad, putkad põlevad, Tatari tänava baarid ja poed on segi pekstud, Pärnu maantee ja Vabaduse plats on räuskavate noorte võimuses. Kanal 2 reporter karjub meeleheitlikult eetrisse: „Kus on politsei, kus on politsei!!?“ Kuid ühtki politseinikku teleekraanil näha pole.

Kell 23.15. Telemaratoniga on liitunud ka ETV. Siseminister Jüri Pihl teatab, et olukord Tallinna tänavail on politsei kontrolli all(!!). „Politsei on Tõnismäelt alguse saanud rahutustega hästi hakkama saanud,“ annab siseminister teada. Kommertskanaleid jälginud vaatajais kutsub ministri lühiintervjuu esile hämmelduse.

Kell  23.40. Lõpuks asuvad politseinikud vasturünnakule. Pärnu maanteel, Viru väljakul ja mujal läheb politseinike ja noorte vahel suureks kähmluseks. Sireenid undavad.

Kell 24.00. Politsei on olukorra kontrolli alla saamiseks sunnitud kasutama veekahurit. Plahvatavad pisargaasilaengud. Kümneid ja kümneid noori surutakse vastu tänavasillutist, neil aheldatakse käed ja nad viiakse minema. Noortelt kostab nii vene- kui ka eestikeelset väljendumist.

Kell 01.00.  Teleekraanidel jätkub kriminaalsaaga, öine telemaraton. Ekraanide ees istuvat Eestit haarab kõhedus. Paljud on shokis. Kuidas saab see kõik juhtuda meil, kes me isegi vabaduse ilma ühegi ohvrita kätte võitsime? Mida ütlevad võimulolevad mehed rahvale homme? Kas siseminister võetakse maha? Kas Ansipi valitsus astub tagasi?

Kell  2.00. Teleekraanil on näha politsei rasketehnikat. Näidatakse, kuidas Tammsaare kuju juures lööb politsei laiali ka poolesajapealise eestlaste kamba. Poisid saavad kolki, mõned surutakse pikali, nägu vastu liiva.

Kell 3.00. Pärnu maantee, Tatari ja Karja tänava poed on segi pekstud. Telereportaazhide taustahelist kostub sõimu ja appihüüdeid. Kaos, jube, õudne! See on sõda! Tallinna kesklinn on segi pekstud. Üks vene poiss surmavalt haavatud. Paljud politseinikud on viga saanud.

Kell 4.00. Olukord rahuneb. Peaminister Andrus Ansip helistab Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ja tunneb huvi, kas linna koristamisega saadakse hakkama. Võib arvata, et Savisaar solvus, sest varem ja milleski muus küsimuses temaga tol ööl nõu ei peetud.

Kell 5.00. Vene poisid on kadunud kodudesse või viidud arestimajja. Arglikult ilmuvad vanalinna tabanud kaost uudistama esimesed eestlastest linnaelanikud. Pilt, mis neile avaneb, on uskumatu, varem nägemata. Kõik, mis võimalik, on kesklinnas puruks pekstud. Julgemad kaupluseomanikud tulevad labidatega rusu ja klaasikilde kokku lükkama, et poest veel päästa mis päästa annab. Varahommikune Tallinn, kust viisteist aastat tagasi saadeti maailmale sõnum ohvriteta pöörde, laulva revolutsiooni võimalikkusest, lakub raskeid lahinguhaavu. Igaüks, kes seda pilti näeb või on öö otsa hirmuäratavat telepilti vaadanud, mõistab, et vanaviisi enam edasi elada ei ole võimalik. Miski nagu murdus sel ööl. Miski, mida vist mitte kunagi ei õnnestu kokku kleepida.

Kell 6.00.  Raske pohmell haarab Eestit. Meenub siseministri öine intervjuu: „Ma ei usu, et neljapäeval Tallinnas puhkenud vandaalitsemine on kellegi poolt koordineeritud; pigem saavad sellised asjad alguse kambavaimust. Mingit kindlat juhtimist sellel küll ei ole.“ 

Seni oli valitsuse poolt rahvale sisendatud, et ebastabiilsust Tallinnas juhitakse Moskvast ja et 9. maiks kavandati isegi suuremaid Eesti riigi vastaseid provokatsioone. Nüüd selgus, et valge telgi püstipanekuga Pronkssõduri ümber keerasid Eesti võimud ise vindi üle ja tõid vihased rahvahulgad tänavaile.

Jaga |