Miks ausast tööst sündigu vaesus?

Säreverlanna,      19. detsember 2007


Põlvkonda, kes elas üle sõja ja sellele järgnenud taastamisaja, mis oli täis sotsiaalseid raskusi, tögavad „tegijad" nüüdsest põlvkonnast, kes kõike varemtehtut endale privatiseerivad, „penskariteks". Ja teevad nad seda veel meedia vahendusel! Aga „penskarid", olgu isegi vanad ja haiged, töötavad üha, et aidata raskustesse sattunud lapsi ja lapselapsi, sest riik pole võimeline ja vist ei tahagi kedagi eriti aidata.

Töötatakse, hoolimata sellest, et praegune pensioniseadus kahandab ära ausalt välja töötatud tööaastad. 70% töötegijaist saab vaid miinimumpalka, aga see annab ühe tööaasta kohta ainult kolm kuud pensionistaazhi. Töötas inimene 1999. aastast tänavuseni välja – pensionistaazhi tuli tal ainult 3 aastat. Kurb ja häbi oli vaadata, kuidas vanem härra tuli pensioniametist ja nuttis, sest tema ausalt teenitud aastad olid läinud „kassi saba alla" – tal polnud ette näidata EV keskmist „palganummert". Kas see pole orjatöö? Kes lihtsatest töötegijatest saavad seda müütilist „vabariigi keskmist"? Aga kui palju kogub üheainsa aastaga tööstaazhi see, kelle palk on 50 või 100 tuhat eeku? Miks küll meie Riigikogu saadikud võtavad vastu mõtlematuid seadusi, mis oma rahvale tekitavad pahameelt ja tuska?

Nüüd lubatakse, et uuel aastat tuleb uus seadus, mis paneb tööaastad paika. Aga mis saab kaotsiläinutest? Kas jälle oleme kaotajad?

Meie, pensionisaajad, nõuame, et riik tagastaks meilt ära võetud ausalt teenitud tööaastad, sest me polnud luuserid ega vedamikud.
Teine mure – kui riik ei ole võimeline hoolt kandma raskete haigete eest, tuleks vastu võtta niisugune seadus, mis võimaldaks neil, kes peavad hooldama oma haiget last, meest, naist, ema või isa, saada pensionistaazhile lisaks aastas kolm kuudki, sest see hooldamine on töölkäijale inimesele väga raske koorem. Siis võib-olla poleks vaja oodata kohti hooldekodudes, kuhu on pikad järjekorrad.

Varem, kui riigirooli juures olid Reform + Kesk, võis tunda elu edenemist Eestis, aga nüüd räägitakse rohkem vaid tulevikust + kotiga lubadusi. Viimasel ajal on lisandunud ainult hirmus igapäevane hinnaralli. On kuulda, et toiduhinnad on meil juba kõrgemad kui palju suuremate palkade ja pensionidega Soomes. Kas juhtub lõpuks nii, et inimesed peavad hakkama Soomes käima odavamat ostmas? Valitsus on jõuetu seda protsessi peatama.

Reform dikteerib kõigile oma äranägemist, tahet ja õigust. Emori küsitlused on aga võrdlemisi kahtlase väärtusega – kajastavad kuigivõrd Tallinna elanike arvamust. Oleks kena, kui keegi küsitleks vahel ka neid inimesi, kes elavad mujal Eestis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)