![]() Ukraina Veebruarirevolutsioon ja „Ameerika Hääl"ANDRUS TAMM, 05. märts 2014Olen jälginud Ukraina nn. revolutsiooni algusest peale, kusjuures sündmusi, mis algasid 18. veebruaril, eriti tähelepanelikult. Ukrainas toimuva kohta peavoolumeediast saadava info usaldusväärsuses hakkasin kahtlema, kui nägin igasuguseid Ukraina-teemalisi postitusi ka oma sõpradelt, kes arvasid, et Kiievis Maidani väljakul käibki rahumeelne meeleavaldus ja et siis, kui meeleavaldajad hakkasid koju minema (eeldatavasti ühes käes lilleke ja teises rahvusvärvides õhupall), hakkasid pahad Berkuti eriüksuse snaiperid neid maha laskma.
Vaatasin meie meediat, mille põhiuudised puudutasid peamiselt kõike muud kui Ukrainas tegelikult toimuvat. Seegi vähene, mida teada sain, pani mind kõhklema. Kui üks tuttav Ukraina ajakirjanik mulle Skype'is helistas, et kas ma ikka tean, mis Ukrainas toimub, ja soovitas vaadata Espresso TV-d, siis jälgisin huviga seda kanalit, kust võis näha just meeleavaldajaid kive ja Molotovi kokteile loopimas. Kolleeg Ukrainast, triibuline madrusesärk seljas ja hing ägedust täis, pahvatas: „Nüüd me neile näitame! Näitame kogu selle hirmu eest, et mind igal hetkel võidakse arreteerida! Nüüd me liitume Euroopa Liiduga ja saame vabaks!" Igaks juhuks küsisin, kas ta on veendunud, et Euroopa Liit toob neile õnne õuele. Ehk läheb hoopis nii, et Ukraina kaotab oma tööstuse, põllumajandus läheb suurkorporatsioonide kätte ja inimesed lahkuvad kodumaalt? Et lõpptulemusena nende elu ikkagi ei parane ja et hästi läheb vaid neil, kes on end osanud tippu sättida. Selle jutu peale kolleeg ägestus veel enam ja vastas: „Pigem olla Euroopa tagumikus, kui Venemaa tagumikus." (Tunnistan, et tema väljend oli veelgi käredam, kuid las siia jääda selline tõlge.) Kuid minus süvenes kahtlus rahumeelsete meeleavaldajate rahumeelsuse suhtes. Püüdes hankida infot ka teiselt poolelt, hakkasin vaikselt noppima oma arvutisse erinevaid infokanaleid, sh Vene omi, olles juba eelnevalt endale sisendanud, et ju on sealt oodata piisavalt palju propagandat. Mis infot siis mujalt tuli? Kui jätta kõrvale propagandistlikud väljendid (nt fašistlikud banderalastest radikaalid), siis operatiivselt sain näiteks teada, et neil „rahumeelsetel" meeleavaldajatel on relvad, mida nad kasutasid miilitsa vastu. Et paljud vigastatud meeleavaldajad olid saanud kuklahaavu, sest nende endi võitluskaaslased loopisid mitte kellestki hoolides sillutisekive kuhu juhtus. Et meeleavaldajate tee sisse oli pandud „võitlusvaimu tõstmiseks" narkootikume ja et rahutuste järel ilmusid „vabadusvõitlejad" Kiievi kliinikutesse narkovõõrutusele. Et tavavõitlejale maksti 10 dollarit päevas, aga „kolmesajaliste" komandörile lausa 2000 dollarit nädalas. Et kuni jaanuarini oli Maidanil rahulik, siis aga hakkas seal oma tegusid tegema grupeering Parem Sektor. Paremat Sektorit loetakse fašistlikuks, natsionalistlikuks, russofoobseks ja antisemiitlikuks grupeeringuks. (Huvitav, kas just sellepärast IRL neid toetabki?) Sellise grupeeringu tõttu saab vaenupropaganda kasutada Ukraina vastu kõiki oma reserve, ja juba ongi leitud liitlasi Iisraelist. (Lugejale ehk meenub keegi Efraim Zuroff ja tema retoorika?) Lisame veel vene keeles rääkimise keelu (Ukrainas elab üle 7 miljoni venekeelse inimese!) ja ähvardused kinni panna vene õigeusu kirikud. Peale selle üritatakse hävitada Lenini ausambaid ja Teise maailmasõjaga seotud monumente. Seepeale enam ei peakski imestama, miks venelased Ukrainas kannatlikult vait ei ole. Nüüdset protsessi peetakse katseks nõrgendada Venemaa liitlasi ja rünnakuks järjekordselt nende oma Isamaa vastu. Toimuvat nimetatakse koguni järgmiseks „Barbarossa plaaniks". (Ehkki see on osa propagandast, võtab analüüsivõimetu rahvamass selle vabalt omaks.) Saage aru, ma ei ole kindlasti endise Ukraina presidendi Janukovõtši toetaja (ehkki ta valiti ametisse igati demokraatlikult ja teda külastas isegi meie demokraatlikult valitud peaminister Ansip) ega usu pimesi Venemaa propagandat. Aga, parafraseerides tuntud ütlust „Demokraatia on mu sõber, kuid tõde on veel suurem sõber", on soov saada teada, mis tegelikult toimub, üle kõige. Teades, et propaganda on ülivõimas ja teatud juhtudel ka hullutav, tuleb tõese info saamiseks hankida mitmekülgset infot. Mis teha, kui meil jäetakse paljust rääkimata. See, millest vaikitakse, on ju ka valetamine. Psühholoogias liigitatakse valetamisviise nii: tõe varjamine (vaikimine) - valetaja varjab tõest informatsiooni ega anna valet informatsiooni; valetamine (või moonutamine) - valetaja varjab tõest informatsiooni ja esitab valet informatsiooni, esitades seda tõena; pooltõde - tõe esitamine valena; mittevastamine - vastamisest kõrvale hiilimine. Demokraatia tähtis omadus on sõna- ja arvamusevabadus. „Hirmsa türanni" Janukovõtši ajal ei pandud Ukrainas kinni ühtki parteid ja telekanalit. Uus võim alustas telekanali Inter sulgemise ähvardusega, mispeale Valeri Horoškovskile kuuluv telekanal muutis kohe orientatsiooni, ning ebameeldivaks arvatavate parteide keelustamisega. (Võrrelge seda üleskutsega kinni panna Tallinna TV ja laiali saata Keskerakond, ning te leiate teatud sarnasust, sest mitmekülgset infot ja eriarvamusi toetab vaid tõeliselt vaba ühiskond.) Noorte inimestena kuulasime sõpradega salaja „Ameerika Häält", sest oli soov saada ametlikust propagandast erinevat infot. Isegi nõukogudemeelne Soome ajaleht „Kansan Uutiset" (ja ka teised tollal lubatud välisajalehed) oli huvipakkuvam kui kompartei häälekandja „Rahva Hääl", sest tõeterakesi sai ridade vahelt ikkagi välja noppida ja oskus filtreerida infot mürast arenes kord-korralt aina rohkem. Ka tänapäeval loen palju soomekeelseid ajalehti, et saada tasakaalustatumat ja emotsioonidevaesemat infot. Miks meil on vaja ausat infot kõigest Ukrainas toimuvast? Selleks, et kui meie vastu antaks samasugust turmtulega propagandat, siis oskaksime mõista, mis tegelikult toimub ja kuidas sellele reageerida. Aga „Ameerika Häält" siiski enam vaja ei ole, sest vaevalt kuuleksime sealt niisugust infot, mida me kunagi nimetasime vabaks. Meil on nüüd internetiajastu - otsige, ja te leiate! Aga otsides ja leides ei tohi jääda vaid „teatud huvides" tehtava propaganda küüsi. 27. veebruaril 2014 ANDRUS TAMM, Keskerakonna Narva piirkonna esimees [esiletõste]: See, millest vaikitakse, on ju ka valetamine. Ukraina ja must huumor * Loodetavasti õpetavad Eesti IT-spetsialistid Ukraina uusi valitsejaid elektrooniliselt hääletama. Siis pääsevad nad tulevikus ilma verevalamiseta. * Tuleb meeles pidada, et Venemaal oli ka kunagi Veebruarirevolutsioon. Aga sellele järgnes Oktoobrirevolutsioon, mis muutis maailma. * Julia Tõmošenko, kes ilmus Maidani väljakule ratastoolis (kõrgete kontsadega kingad jalas), oli juba paar päeva hiljem USA saatkonnas jalgadel. Ukrainas sünnivad imed! * Ukraina vabadus 3.0:
- 1991. aastal oli rahvas Maidanil. Ukraina on vaba!!!
- 2004. aastal oli rahvas Maidanil. Ukraina on vaba!!!
- 2014. aastal on rahvas Maidanil. Ukraina on vaba!!! „Hullumeelsus on see, kui tegevus on kogu aeg sama, aga oodatakse erinevat tulemust." (Albert Einstein) Kirjutanud ja kogunud Andrus Tamm, huumoriajakirja Pilkaja peatoimetaja Lisad veebiväljaandesse: Mis toimus Maidani väljakul: http://www.kesknadal.ee/hooldus/index_sisu.php?action=insert&meililisti_keel=1&sess_admin=ch2avafc3s3qgs73rjvka4l3fpmnds255clvc9l695lgk4guui51#t=428 Telefonikõne Harkovi rahutuste korraldajale - pahandatakse, miks on kohal vähe rahvast, ehkki neile ju makstakse: http://continentalist.ru/2014/02/zvonok-koordinatoru-pravogo-sektora-video/ Barbarossa II: http://izvestia.ru/news/566591 Meeleavaldajatel algasid massiliselt narkovõõrutussündroomid: http://vk.com/video132632907_167710271 Viimati muudetud: 05.03.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |