Erakorraline tõus pole reformi sünonüüm

MARKO POMERANTS,      27. aprill 2005


Kui võtta aluseks vanadus-, toitjakaotus- ja töövõimetuspensioni saajate majanduslik olukord, on ilmselt Eestis väga vähe neid, kes arvaksid, et pension ei peaks tõusma. Kaks ja pool tuhat krooni pärast 44-aastast töötamist pole suur summa.

Emotsioonid versus majanduslik olukord
Nii on inimeste ootused kõrged. Kohustusliku, nn teise pensionisamba käivitamine on toonud pensionitõusu diskussiooni uue mõõtme. Tänased pensionisaajad ütlevad, et neil pole mingit pistmist käimasoleva pensionireformiga.
Nii nagu nemad omal ajal maksid makse, et nende emad ja isad saaksid pensioni, nii eeldavad nad seda ka täna. Arvestamata jäetakse aga see asjaolu, et tänased töötegijad on kohustatud hakkama teostama ka pensionimakseid enda tuleviku tarbeks, et olukorras, kus töötegijate ja pensionisaajate suhe halveneb töötegijate kahjuks, pensioniealised ikka ära elaksid.

Mis puudutab maksude maksmist, siis kuni viimase ajani on seda teinud ennekõike tööandja. Seoses kohustusliku lisasamba käivitamisega on töötegija ise sunnitud oma palgast täiendavat pensionikindlustusmakset välja käima. Teadjamad on kursis, et teise pensionisambaga liitujate puhul laekub esimesse pensionisambasse 20% asemel 16%. Ja see tekitab olukorra, kus pensionide maksmiseks kulub rohkem vahendeid, kui laekub maksu.
Finantsinimesed ütlevad, et tegemist on defitsiidiga ehk jooksva aasta tulusid jooksvate kulude katteks ei jätku. Kui eelmine valitsus planeeris paari miljardi suurust defitsiiti kuni aastani 2009, siis kavandatava pensionitõusuga kestaks defitsiit järgmised seitse aastat ja oleks suurusjärgus kaheksa miljardit krooni. Seda muidugi eeldusel, et uusi erakorralisi pensionitõuse ei järgne. Kui ka stabilisatsioonireserv mängu võtta, on vahendeid varuks 2008. aastani.
Omaette teema on pensionisaajate ootused pärast planeeritavat pensionitõusu. Selge on see, et sellises mahus pensionitõusu kaks korda aastas pensionisaajatele lubada ei ole isegi Keskerakonnal võimalik. Kas siis nüüd hakkabki nii olema, et parempoolsed valitsused hoiavad defitsiidi võimalikult väikesena selleks, et aeg-ajalt oleks Keskerakonnal jälle võimalik ellu viia suuremat sorti pensionikasv?
Poliitilisest hetkehuvist sõltuvad kõikumised seavad tegelikult ohtu kogu süsteemi kestmajäämise. Vaja oleks jõuda selleni, et pension hakkaks muutuma ainult läbi indekseerimise. Ühekordsete süstidega kasvava defitsiidi tõttu lükkub indeksi muutmise kaudu pensioni tõstmine aga üha edasi.

Ebamugavad eripensionid
Kas jätkub julgust ja tahet tegelda samuti oluliste ja tõepoolest sõna „pensionireform" vääriva temaatikaga nagu eripensioniskeemid, või jääb ka see tulevastele valitsustele?
Võttes kokku erinevad varajase pensionilesiirdumise võimalused, läheb üle 50% meestest ning ligi kolmandik naistest pensionile enne üldist vanaduspensioniiga.
Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud riiklikud eripensioniskeemid teatud kutsealade esindajatele (kaitseväeteenistujad, politseiametnikud, prokurörid, riigikontrolli ametnikud jt), mis ELi pensionieesmärkide valguses on problemaatilised mitmest aspektist. Need süsteemid kahandavad pensionisüsteemi sisest solidaarsust, alandavad töötajaskonnast väljumise vanust ja keskmist pensionile siirdumise iga, suurendavad riigieelarve koormust, takistavad tööturu paindlikkust ja on probleemsed pensioniõiguste riikidevahelisel koordineerimisel ühenduse piires liikuvate töötajate korral.
Euroopa Liidus toimuvate suundumuste tähtsuse osas on aga uuelt koalitsioonilt Eesti avalikkuseni seni jõudnud sõnumid vastuolulised.
Loodan siiralt, et võimul oleval valitsusel on sõnum ka pikemate perspektiivide osas. Loomulikult ei ole ühest vastust küsimusele, mida suuremamahuline pensionitõus veel kaasa võib tuua. Aspekt, mille peale vähemasti tasub mõtelda, on motivatsioon jääda kuni vanaduspensionieani tööturule tingimustes, kus keskmine vanaduspension on kõrgem miinimumpalgast.
Selline vanaduspensionieast varasem lahkumine ja motiveeritus jääda eelpensionile on aga jällegi kogu pensionisüsteemi seisukohast võttes ebasoovitav.
Sellist käitumist soosides peaks valitsus kindlasti mõtlema ennetähtaegse vanaduspensioni määramisel rakendatava pensioni vähendamise koefitsiendi tõstmisele 0,4%-lt 0,5%-le iga üldisest pensionieast varem pensionile siirdutud kuu kohta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)