Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti president peab olema üks meie hulgast!

ANDO LEPS,      20. juuli 2011

29. august on eesti rahva jaoks väga tähtis päev, kuna siis selgub: kas Eesti jätkab stagnavaimus või on loota ka helgemaid päevi eesti rahvale? Milline on presidendivalimiste põhiküsimus? Kas presidendiks saab jälle "maailmakodanikust", s.t ilma isa- või kodumaata (siia sobib hästi võrdlus N Liidu kodanikuga) istuv president Toomas Hendrik Ilves (THI) või "üks meie hulgast" - tänane eurosaadik Indrek Tarand?
 

ESITEKS. Mida meeldejäävat on siis istuv president teinud oma viieaastase ametiaja jooksul? Kas THI on teinud, või vähemalt kaasa aidanud, ütleme lühidalt, riigi kuue tähtsama funktsiooni, s.t kultuuri, hariduse, meditsiini, sotsiaalvaldkonna, riigikaitse ja põllumajanduse tasakaalustatud arengule? Kahjuks ei ole üheski nimetatud valdkonnas võimalik istuvale presidendile plussmärki panna. Kõik need valdkonnad on meil, väga tagasihoidlikult öeldes, kuidagi liga-loga. Ja mis kõige kummalisem: THI ei paista nimetatud valdkondadest üldsegi huvituvat. Eriti ränk on tööpuudus ja heade töökäte väljavool välismaale. Kui nii edasi läheb, siis võib kõige halvemal juhul eesti rahvast järele jääda vaid mälestus, ja hea kui sedagi. Nimetatut kinnitab ka tõsiasi, et kui varematel aegadel, kui presidentideks olid Lennart Meri ja Arnold Rüütel, koostati nende tegevuse kohta igakuiselt reiting, siis umbes poole aasta pärast, kui THI sai presidendiks, ja kuna tema reiting oli tunduvalt madalam kui Rüütlil ja Meril, ta lihtsalt keelas ära niisuguse „tobeda küsitluse" läbiviimise.

TEISEKS. Presidendile esitatakse väga kõrgeid nõudeid. Kuna põhiseaduse järgi on president riigi esimene mees, siis peab ta olema teistele ka igas oma ettevõtmises eeskujuks. Istuv president ei ole seda aga olnud. Toon drastilise näite arvatavasti THI omandisse kuuluvast Ärma talust, mis pidavat kuuluma Ilvestele juba alates 1763. aastast. Ärma turismitalu THI-le kuulumine ei ole aga siiani juriidiliselt lahti kirjutatud ja sellest ka rahvale teada antud, et see talu ikka temale kuulub, kuna  täna pidi ta seda "oma" talu koguni oma abikaasa Evelin Ilvese ettevõttelt rentima? Teada on aga see, et talul püsib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Liidu tõukefondist saadud suur laen, mille tagasimaksmine THI  presidendiks oleku ajal on peatatud. Arvatavasti puudub istuval presidendil praegu ka raha võla tagasimaksmiseks ja siia ongi võib-olla maetud see koerake, kui ta USA suursaadikule kurtis oma näljapajukiga võrreldavat Eesti presidendi elu. Kuidas on ikkagi võimalik, et THI on korduvalt nimetanud Eestit õigusriigiks, kuid tegelikult peab maksumaksja oma raha eest ülal Ärma talu (82 ha), mida isikliku kasu saamise eesmärgil üüritakse välja asjasthuvitatud isikutele "turismi arendamise" sildi all, mis on vastuolus kehtiva Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja karistusseadustikuga.  Kirjanik Mihkel Mutt on nimetanud seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk korruptsiooniohtlikuks juhtumiks. Kuid selles küsimuses on noored justiits- ja siseministrid vagased nagu "kuldid rukkis". Minul tekib tahtmatult küsimus, kas need noorhärrad on üldse kunagi ka Vabariigi Presidendi ametihüve seadust ja karistusseadustikku käes hoidnud?

KOLMANDAKS. Kuna Eesti president on riigi esimene mees, siis ta peab olema ka isiklikus, sealhulgas perekondlikus elus, teistele eeskujuks. Olgu kohe öeldud, et istuv president ei ole seda kaugeltki olnud. Indrek Tarandi kohta aga seda öelda ei saa. Mees on olnud 23 aastat abielus oma ajaloolasest abikaasa Kadiga, kellega tal on kolm last. Kadi Tarand on tagasihoidlik ja väljapeetud oma igapäevaelu tegemistes, kuid oli samas ka suureks abiliseks oma mehe Europarlamenti saamisel. Kahtlemata on abikaasa tagasihoidlikkus presidendikandidaat Indrek Tarandile suureks plussiks.

THI abikaasa Evelin Ilves ei ole samal ajal olnud suuteline saama arstiks, olles küll lõpetanud TÜ arstiteaduskonna teoreetilise kursuse. Tekib küsimus, milleks oli siis vaja üldse ülikoolis aega raisata? Võib-olla aga ei soovinud arstiteaduskonna professuur mingisugustel meile mitte teada olevatel  põhjustel, et Evelin Int-Lambot'ist  saaks arst? Evelin Ilves on TÜ Avatud Ülikooli majandusteaduskonnas olnud ka magistratuuris, kuid see on jäänud lõpetamata. Järeldus: istuva presidendi abikaasa, kes on meid kostitanud igasuguste veidrustega (lubatagu mind siin nii tagasihoidlikult väljendada), on tegelikult inimene, kes ei suuda keskenduda ühele konkreetsele tegevusele, näiteks lõpetada ühtegi õpingutetsüklit.

NELJANDAKS. Eesti Vabariigi president peab olema kindlasti  laia silmaringiga isiksus. Mis puutub avarasse silmaringi, siis Indrek Tarandil on see kindlasti enam arenenud, kuna ta on istuvast presidendist lihtsalt haritum.  Indrek Tarandi haritus väljendub kõige selgemalt tema võimes korrektses eesti keeles iseseisvalt mõelda ja ka oma sellekohaseid mõtteid avalikkusele esitada. THI-l praktiliselt see võime puudub tema halva eesti keele oskuse tõttu, olgugi et tema eesti keele oskus on pikapeale paranenud (pani isegi käima palju kahtlusi ja ka nalja tekitanud uute eestikeelsete sõnade tegemise), kuid jääb mulje, et ta siiski tõlgib oma mõtteid ameerikapärasest inglise keelest eesti keelde. Seda asjaolu selgitab tõik, et ilma "paberita" ei ole THI võimeline rahva ees esinema. Rahvale peast kõnelemine on tal peaaegu ületamatu raskus. Mäletan Riigikogu päevilt tema üleolevat suhtumist teiste Riigikogu liikmete suhtes (umbes nii: kellega ma pean siin „koos istuma"?!) ja eriti tema kehva eesti keelt. See kõik tuletab meelde "vanu häid" J. Käbini ja K. Vaino aegu. Kuid nendest aegadest me peaksime juba kuidagimoodi üle olema, olgugi et suurte raskustega (võimul on kahjuks ikkagi kompartei nomenklatuuri kuuluv rahvast mitte lugu pidav peaminister Andrus Ansip).

VIIENDAKS. Eesti president peab olema aus. Rahvas peab ikka täpselt teadma, kellega on tal THI isiku näol tegemist, kellest ta pärineb ja kust ta tuleb. Sellest ei ole ta meid päris ausalt teavitanud. Samuti ei ole ta meile kõike ära rääkinud, alates Toompeal endale  korteri nihverdamisest ja lõpetades Ärma taluga. Indrek Tarandiga on aga kõik selge. Tema ei varja oma päritolu kohta midagi, sest tal ei olegi midagi varjata, kuna ta on üks meie endi hulgast.

 

ANDO LEPS,  õigusteadlane,  Riigikogu endine liige

 

Artikkel oli saadetud 7.juulil Õhtulehte ja see jäeti avaldamata.

[esiletõste]   Kuna põhiseaduse järgi on president riigi esimene mees, siis peab ta olema teistele ka igas oma ettevõtmises eeskujuks.

 



Viimati muudetud: 20.07.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail