Nädala juubilar Olev Subbi 75

02. märts 2005


7. märtsil 1930. a sündinud Olev Subbi kuulub kahtlusteta nende kunstnike hulka, keda Eestis mitte üksnes hästi tuntakse, vaid tema maale tõepoolest ka vaadatakse innukalt. Juubilar on ise tunnistanud, et maalib peamiselt vaid meeldivat – kauneid maastikke ja vähemalt meeste arvates looduse ilukroone, naisakte.
Kuid Subbi on teinud ka abstraktsemaid maale ning esinenud raamatukujundajana. President Lennart Meri ajal kaunistas üht riigipea esindusruumi Olev Subbi maal, meenutamaks Eesti viimase ärkamisaja suurkujusid kitsukeses toas, mille uks on uutele võimalustele praokil.
Olev Subbi on ise selle ajastu laps ning loojana sümbol. Koolis käis ta sünnilinnas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, siis lõpetas juba täismehena Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Põhjus oli karm, Olev Subbi kuulus küüditatute hulka ning molberti ja pintslite asemel olid ta tööriistadeks metsalangetaja ning kullakaevandaja robustne riistvara.
Oma kunstis valis Subbi kindlalt romantilise ideaalmaailma kujutaja tee. Reaalolme või -olude kriitikuks ta ei tahtnud ega arenenud.
Olev Subbit on algusest peale mõjutanud prantsuse ja Pallase maalikool, tema värviharmoonia on selle ilmselgeks tõestuseks. Enn Põldroos kirjutas kunagi oma kolleegist monograafia, milles pidas Subbi puhul iseloomulikuks traditsiooni uudsust. Küllap seepärast ongi Olev Subbi maalid otsekui ajatud.
Oma esimese suurema isikunäituse koostas Olev Subbi aastal 1966. Tema töid on vaadatud ja tähele pandud Moskvas, Helsingis, Kölnis, mõneski USA kunstilinnas. Lisaks rohkele kohalikule tunnustusele on Olev Subbi kahel korral teeninud preemia ka Vilniuse maalitriennaalil.
Lisaks mitmele erakogule leidub Olev Subbi töid ka Tretjakovi galeriis Moskvas ja Ludwig-muuseumis Kölnis. Kristjan Raua nimelise aastapreemia (maal "Juulikuu" 1978) ning Konrad Mäe nimelise medali omanik kuulub aastast 2002 Tallinna vapimärgi väheste kavaleride valitud seltskonda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)