Majanduse tugeva edasiminek

Praegune valitsus püüdleb selles suunas, et iga inimene saaks end Eestimaal tunda hästi.  Selles tihedas töötuhinas on jäänud tehtud otsuste tutvustamine tahaplaanile ning see on tekitanud üksjagu müüte ja segadust.

Üks teema, mida ette heidetakse, on valitsuse karm aktsiisipoliitika. Iseenesest pole aktsiisides ning nende tõstmises midagi erakordset. Seda on ikka ja jälle tehtud, et suunata inimeste tarbimisharjumusi, ja kuna harjumused muutuvad visalt, siis kaasneb enamasti sellega ka riigikassasse rohkem vahendeid.

Kuid aktsiiside puhul pole laekumised riigikassasse peamine eesmärk. Alkoholiaktsiisiga soovime vähendada alkoholi tarvitamist, mis on elanikkonnas põhjustanud suuri probleeme. Oleme teinud suure hüppe tervema ühiskonna suunas ning muutnud Eesti inimeste suhtumist alkoholi tarbimisse, mis on aasta-aastalt vähenenud. Nii näiteks suri 2017. aastal alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 419 inimest, samas kui 2016. aastal oli see arv 465. See näitab, et karm alkoholipoliitika päästab inimelusid ning et võib-olla võiksime keskenduda just sellele positiivsele tegurile.

Tõsi on, et Eesti tarbija on hinna suhtes väga tundlik ning hinnatõusuga ei saa tormata. Alati kui riigi tasemel muudetakse aktsiise, suurendavad ka tootjad, kaupmehed ja vahendajad oma osa. Kuna sellest ahelast tulnud hinnalisa on olnud planeeritust suurem, otsustas Riigikogu 2018. aastal aktsiise tõsta poole võrra. Peamiselt seetõttu, et vähendada nii piirikaubanduse tulusust kui ka võimalikke eelarveriske. Lisaks on kaalumisel tuleval aastal alkoholi aktsiisitõus ära jätta. Midagi kindlat tänaseks kokku lepitud pole; samas oleks väike paus peale aastatepikkust tõusu mõistlik.

Mitte ainult kallis alkohol pole rahvas pahameelt tekitanud, vaid kriitika alla on langenud ka kallis kütus. Jaanuaris tekitas inimestes suurt poleemikat diislikütuse kõrge hind. Valitsusele heideti ette, et aasta alguses on tõstetud kütuseaktsiisi ning seetõttu on kütuse liitrihind Soome tanklatega võrreldes ligi kümme senti kallim. Tegelikult diislikütuse aktsiisi ei muudetud. Praegune valitsus hoopis tühistas eelmise valitsuse poolt planeeritud diislikütuse aktsiisi tõusu.

Siinkohal on oluline korrata, et viimati tõstis kütuseaktsiisi Reformierakonna poolt juhitud valitsus ning lisaks võtsid nad vastu seaduse, millega plaaniti tõsta aktsiisi igal aastal, kuni 2019. aastani. Kui praegune valitsus 2016. aasta lõpul võimule sai, võeti koheselt vastu otsus, et diisliaktsiis ei tõuse. Tänavu diislikütuse aktsiis tõusnud ei ole ning praeguse kõrge liitrihinna põhjusi tuleks otsida mujalt. Kui arvestame, et maailmaturuhind on sama nii Eesti kui ka Soome kütusemüüjatele ning riigimaksud on Soomes kõrgemad, siis jääb vaid üks komponent, kust seda hinnavahet otsida.

Lätist jääb viimasel ajal mulje kui imedemaast, mis avasüli pakub kõiki oma rikkusi. Tegelikult peegeldab aktiivne piirikaubandus kõige paremini kahe riigi erinevusi. Esiteks, lõunanaabritel on kõrgem käibemaks, mis mõjutab enamiku kaubagruppide hindu, ning paraku jätavad inimesed endale teadvustamata, et meie ostujõud on kasvanud ning on märgatavalt suurem kui keskmisel lätlasel. Näiteks on Eestis keskmine palk 1200 eurot, Lätis aga 900 eurot. Keskmine vanaduspension on Eestis 410 eurot, Lätis 280 eurot. Eestis on õpetajate keskmine palk 1380 eurot kuus, Lätis tõuseb aga õpetajate palk 1. septembril 4 protsenti ehk 710 euroni.

Leian, et Läti on kahe riigi palgataset ja hüvitisi silmas pidades siiski n-ö tagaajaja-rollis. Veelgi drastilisemad on vahed investeeringutes, mida teeme oma taristutesse.

Paraku sellest aga ei soovita rääkida ning räägitakse vaid Läti odavatest hindadest. Piirikaubandusele aitavad kaasa ka kohalikud ettevõtjad, näiteks Tartu õlletehas, kes teadlikult müüb alkoholi Läti piiripoes odavamalt kui tehases. Eks omaette huvitav fakt on ka see, et mitmed Tšehhi ja Saksa õlled on poodides müügil odavama hinnaga kui kohalikud Eesti õlled.

Huvitav, kuidas on see võimalik? Eestis müües kehtib kõigile EL tootjatele sama aktsiis, ka käibemaks on sama. Palgad on nendes maades kõrgemad, lisandub veel transpordikulu tuhandete kilomeetrite tagant, ja ometigi on hind poes sama või isegi odavam. Sellest tingituna annab ebanormaalselt madal hind aga piirikaubandusele suuremat hoogu juurde, kuid rikastab ka teiste EU liikmesriikide toodete sortimenti meie kaubanduses. Seda suuremat tunnustust väärivad inimesed, kes eelistavad kodumaist kaupa, toetades niimoodi kodumaist ettevõtlust ja majandust, kuid eks ka tšehhide ja sakslaste õlled on päris head.

Aktsiisipoliitika eesmärk ei ole kedagi karistada, ning seetõttu on eriti kurb näha, et soovitud põhisõnum jääb hüüdjaks hääleks kõrbes. Kõik räägivad kallist alkoholist, aga kust võtta raha alkoholi liigtarbimisest tulenevate tervisehädade ravimiseks või kuidas vähendada vajadust sellise ravi järele, seda ei soovita arutada. Loodetavasti saame oma vabariigi teisel sajandil vastutustundlikumaks ning suudame ühiskonnas jõuda ka nende aruteludeni.

ERKI SAVISAAR, Riigikogu majanduskomisjoni liige

Jaga |