Edgar Savisaar: Kodumaine toit on julgeolekuküsimus

„Jutud sellest, et Eesti kliimas pole mõtet põllumajandusega tegeleda, on eksitavad,“ märkis Savisaar. „Norra ja Soome põllumehed oleksid äärmiselt õnnelikud, kui neil oleks nii palju viljakaid ja tasaseid põllumaastikke, ometi on nende põllumajandus väga kõrgel tasemel.“

Euroliidul ei ole ühtset põllumajanduspoliitikat

Keskerakonna esimehe sõnul on ühtne Euroopa põllumajanduspoliitika tegelikkuses suur erisuste ja erandite poliitika. „Kui vaadata põllumeeste toetusi, siis need ei erine mitte ainult vanadel ja uutel Euroopa Liidu liikmetel, vaid näiteks meil jäävad need alla ka paljudele Läti ja Leedu põllumajandustoetustele,“ märkis ta.

Savisaar ütles, et Keskerakond ei arvagi, nagu oleksid suured subsiidiumid põllumajanduses hea lahendus, kuid kui Euroopa riigid toetavad lisaks eurotoetustele ka ise oma kohalikke põllumehi suures ulatuses, siis ei ole Eestil samuti teist teed.

„Kui Euroopa riigid mängivad ühtede mängureeglite järgi, meie aga teiste järgi, siis anname tegelikult ise hoobi Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele,“ märkis Keskerakonna esimees. „Eesti põllumajanduse üks põhiprobleem on turul valitsev kõlvatu konkurents, kus ühte tootjat toetatakse suuremate Euroopa Liidu ning riigisiseste toetustega kui teist,“sõnas ta.

Keskerakonna esimees hoiatas ühtlasi, et maarahvas ei tohi muutuda eksponaadiks vabaõhumuuseumis. „On vaja suuremat tähelepanu regionaalpoliitika, maaelu ja põllumajanduspoliitika vastu. Loomulikult pole põllumajandus ainuke maarahva elatusviis. Maal saab edukalt arendada ka teisi majandusharusid, olgu näiteks keemiatööstus Tabivere vallas Jõgevamaal või elektroonikatehas väikeses Kärdlas. Sellest hoolimata on põllumajanduse areng maal tähtis küsimus, seda enam olukorras, kus maailm peab toitma üha rohkem inimesi ning põllumaastikud muutuvad tulevikus niisama hinnaliseks kui praegu naftamaardlad,“sõnas ta.

Maarahvas vajab oma panka

Savisaar rõhutas hoiulaenuühistute arendamise vajalikkust, mille tulemusena tekiks põllumeestele ja üldse maainimestele oma pank.

„Eesti põllumeeste probleemiks on ka Eestis tegutsevate pankade ehk Rootsi pankurite paindumatus meie põllumeeste suhtes,“ märkis ta. „Oma kodumaal talitavad Rootsi pangad põllumeestele laenu andes hoopis teistmoodi kui siin. Ollakse sotsiaalsemad ja arvestatakse rohkem kogukonnaga, kus tahetakse edukalt tegutseda. Eesti probleemiks on kodumaise maaelule orienteeritud ja riigi poolt toetatud suurpanga puudumine.“

Savisaar ütles, et põllumehel peab olema võimalus oma majandustegevuse arendamiseks laenu võtta ja tal peaks olema õigus sellisele majanduspoliitikale, mis võimaldaks ka laene probleemideta tagasi maksta.

„See, kas põllumees suudab võetud laenukohustusi täita või mitte, ei sõltu ainult tema hoolsusest ja pühendumusest põllumajandusele. See sõltub toodangu väljamüügihindadest ja toorme sisendhindadest. Hinnakujunduses on oluline sõna öelda just põllumajanduspoliitikal.“

Savisaare sõnul on nüüdne lausliberaalne põllumajanduspoliitika kahjuks loonud olukorra, kus põllumehed ei suuda laene tasuda just madalatest väljamüügihindadest ja kõrgetest sisseostuhindadest tulenevalt.

„See poliitika peab muutuma,“ ütles ta.

Savisaare sõnul mõjutab maarahva elu ka riigi regionaalpoliitika sisuline puudumine.

„Eesti pindalaga riik on liiga väike, et lubada endale ääremaid,“ tõdes Savisaar.

Tema hinnangul on maaelu suureks piduriks kindlasti nõrgad omavalitsused, paljud neist ei suuda isegi oma koolile uut katust muretseda, rääkimata teistest elementaarsetest teenustest.

„Eestis on liiga palju väikseid omavalitsusi, kes võiksid omavahel ühineda, kuid ainult sellest ei teki veel elujõulisi omavalitsusi, kui nende tulubaas on endistviisi hädine,“ sõnas Savisaar.

„Bussi- ja rongiliinide, post- ja pangakontorite, koolide ja kaupluste, arstipunktide ja rahvamajade sulgemine maal on ohtlik tendents, see viib inimeste ümberasumiseni sinna, kus nende jaoks on tagatud põhilised sotsiaalsed ja kultuurilised teenused, st linnadesse ja linnade lähistele.“

Savisaare sõnul tähendab sellise poliitika jätkumine sisuliselt Singapuri taolise linnriigi teket, mis poleks kindlasti Eesti jaoks jätkusuutlik ega mõistlik.

Jaga |