Etnilisest puhastusest hiljutiste uudiste taustal

Võtsin kätte ja lugesin läbi Eesti Entsüklopeedia 1992. aasta köite: Lõuna-Osseetia umbes 100 000 elanikust oli 1989. aastal 2/3 osseete. Ei ole märgitud, missugused suhted olid grusiinlastel osseetidega enne NSVLi lagunemist, kuid 1990. aasta 20. aprillil kuulutas Lõuna-Osseetia Ülemnõukogu nimetatud piirkonna iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Gruusia Ülemnõukogu tühistas selle ja kuulutas välja erakorralise seisukorra, järgnesid ohvriterohked kokkupõrked, mis kasvasid kodusõjaks. Sellega kaasnes osseetide hulgaline põgenemine Põhja-Osseetiasse. Kas see ei ole tõesti etniline puhastus Gruusia poolt? Kahjuks meie maa ja ilmselt ka Lääne-Euroopa vaatas sellele kergelt öeldes läbi sõrmede. Tegelikult avaldati survet Venemaale, et see ei segaks end Gruusia siseasjadesse.

Mis vahepeal on juhtunud, selle kohta andmed puuduvad, kuid olümpia ajal tungis suur Gruusia (ligi 5 milj elanikku) kallale väikesele Lõuna-Osseetiale (osseete umbes 50–70 000). Kui Venemaa püüdis järjekordset etnilist puhastust ära hoida ja osseete kaitsta, tõusid Eesti praegused juhid tagajalgadele ja ei jõudnud Venemaad ära kritiseerida, pööramata vähimatki tähelepanu sellele, et Gruusia tekitas osseetidele kannatusi.

Hiljuti pommitas Euroopa Liit küllalt julmalt Serbiat, ettekäändel hoida ära Kosovo albaanlaste vastu suunatud etnilise puhastuse operatsioonid. Sisuliselt sama tegi Venemaa Gruusias. Miks küll meil ja arvatavasti ka Euroopa Liidus jagatakse rahvad esimesse ja teise järku? Kosovo albaanlased on ilmselt esimese järgu inimesed ja osseedid paistavad olevat teise järgu omad.

Grusiinlased on teinud liiga ka teisele vähemusrahvale abhaasidele. Etnilise puhastusena võib võtta ka ilmselt NSVLi ajal Gruusiast türklaste väljasaatmist. Nende kannatustest väljaspool Gruusiat on meedias veidi juttu olnud. Kas tõesti on Euroopa Liidus tekkimas olukord, et ühel riigil on lubatud etnilist puhastust teha ja teisel mitte? Kas Gruusiat võib sel juhul tõesti pidada demokraatlikuks riigiks? Aserbaidžaan suutis Karabahhi probleemi lahendada, kuigi see oli aserbaidžaanlastele valus, kuna hiljuti lugesin, et osa karabahhi põgenikke elab Bakuu lähedal telkides. Kas Eestist on käinud mõni ametiisik osseetide juures olukorda uurimas? Karta on, et ei ole. Kas võime siis olla kindlad, et Gruusia juhid ei ole väärt Haagi tribunalis vastust andma...

Kalev Peedumäe, pensionär

Jaga |