Kõik algab hea tooni kasvatamisest

Kümme aastat tagasi, kui ühiskonnas agaralt arutati uimastivastase  ennetustöö vajalikkust, korraldas Inna Kirjanova festivali „Aastatuhat ilma narkootikumideta". Eesmärk oli pakkuda noortele midagi sellist, et nad tühjalt ei logeleks tänavatel ringi. Igaühele anti  võimalus astuda lavale ja näidata, milleks ta võimeline on - laulda, tantsida, üles astuda moeetenduses. Ettevõtmine osutus niivõrd õnnestunuks, et sellest sai traditsioon - nüüd oktoobris toimubki kümnes festival „Aastatuhat ilma narkootikumideta".

Olles algselt Vene Kultuurikeskuse klubitööjuht ja hiljem noortetöö peaspetsialist, aitas Inna Kirjanova käivitada pealinna koolilastele mõeldud stuudiume. Osalemine huviringides, välja arvatud koolides olevad, on tasuline, aga „üleliigset" raha pole tänapäeval just igas peres. Teiseks, hoolimata sellest, et osa kooliringe on üsnagi heal tasemel, annab tugevate stuudiumide puudus siiski ennast tunda. Vene Kultuurikeskuses õnnestus kõik need probleemid lahendada.

Tantsu-, teatri-, muusika- ja kunstistuudiumides ning nukuteatris õpetavad väga tugevad pedagoogid ning - mis väga oluline - lapsed osalevad neis tasuta.

Perspektiivis kavandatakse neid stuudiume laiendada ja püütakse avada ka uusi huviringe. Mis suunitlusega need tulevad, sõltub sellest, millest  meie õppiv noorus kõige rohkem huvitub.

Hooletusse jäänud põlvkond

Kirjanova  on seisukohal, et lastel on kõige rohkem puudu suhtlemiskultuurist - nad vajavad eetilist ja esteetilist kasvatust. Ta leiab, et lapsed pole tihti teadlikudki elementaarsetest käitumisreeglitest ning et noori on ka vaja õpetada täiskasvanutesse ja vanuritesse austusega suhtuma.

Tihti võib näha, kui näiteks kaubanduskeskuses mõni väikelaps trambib jalgu, viskab end seliti ning röögib jonnida, kuid tema ema ei võta midagi ette...

See on tegelikult n-ö globaalne probleem, rõhutab Kirjanova. Täiskasvanud olid omal ajal hõivatud enda ja oma laste elu kindlustamisega ning jätsid hooletusse selle põlvkonna, kellest praegu saavad isad ja emad. 

„Papude" asemel olgu kingad

Inna Kirjanova arvates tuleb hakata noortes uuesti juurutama käitumisreegleid. Alustades kas või sellest, kuidas käituda söögilauas, sest käitumiskultuur saab alguse paljudest pisiasjadest.

„Laste ja noortega tuleb rääkida nii nagu täiskasvanutega ning täiskasvanud peavad kasvatama neid oma eeskujuga. Pole mingi saladus, et noored oskavad väga kiiresti sõnade ja tegude vahel vahet teha,"  rõhutab Inna. „Pole vaja karta tuhandeid miks-küsimusi - kõike tuleb lapsele järk-järgult aina selgitada, selgitada ja selgitada."

Perekond ja kool

Lasteaias ja koolis võib teistelt lastelt õppida ka midagi ebasobilikku. Siis on isade ja emade ülesanne laps korrale kutsuda ja talle viisakust õpetada. Ja loomulikult on ka õpetajate asi seletada lastele, kuidas peab käituma. Kasvatamisest peavad osa võtma mõlemad osapooled.

Inna Kirjanova on veendunud, et koduuksest väljunud laps on oma vanemate nägu. Ka kooli üheks tähtsamaks funktsiooniks on laste mitmekülgne kasvatamine, aga mitte ainult nende intellektuaalne arendamine.

Tihti kinnitavad lapsevanemad, et nende töö on kindlustada oma laps materiaalselt ja et kool tegelgu lapse kõlbelise kasvatamisega. Kui aga järsku selgub, et lapsest on saanud narkomaan või on ta süüteo pärast politseisse viidud, on ilmne, et midagi olulist on mööda lastud. Kasvatamist tuleb aga alustada iseendast, oma käitumisest.

Inna Kirjanova leiab, et Kultuuriministeerium ja Haridusministeerium peaksid välja töötama eetilise ja esteetilise kasvatustöö programmid, mille rakendamisega tuleb alustada juba lasteaedades.

ALEKSANDRA BOROVIK

Jaga |