Venelased sõdisid Relva-SS-is

RALF R. PARVE,      30. mai 2007


Äsjaste aprillisündmuste ajal suvatses üks, eriti lärmakas osa eestimaalasi sõimata teisi eestimaalasi fashistideks. Sellist nähtust võib vanarahvatarkuse järgi liigitada rubriiki "Pada sõimab katelt".

Maharahustamise asemel püüdis tülitulle õli valada ajaleht Vesti Dnja, kurjustades 17. mail selle üle, et üllitust oli leidnud eestikeelne broshüür "Adolf Hitler – vabastaja" – Saksa okupatsiooni aegse propagandatrükise järeltrükk. Oma tekstilt on see üpris primitiivne, vägagi meenutades Stalini-aegseid propagandatrükiseid, mis tänapäeval mõjuvad üpris naeruväärselt. Igatahes pakuks selline huvi innukamatele ajalooentusiastidele.

Asjast aga ei saanud kahjuks aru Vesti Dnja ajakirjanik Julia Rodina, kelle käsitus ja väljendusviis on ilmselt nõukogude aega pidama jäänud. Sellest siis ka järjekordsed süüdistused eestlaste fashismimeelsuses.

Siinkohal meenutaks, et mõni aasta tagasi oli Pärnu maanteel asuvas Rahva Raamatus müügil venekeelne "Mein Kampf". Tänini aga saab sealt osta eestikeelset raamatut "Venelased Relva SS-is". Uurimus, mille autor on Rolf Michaelis, ilmus 2002. aastal Saksamaal, meil aga mullu. Järgnevalt selle väljaande sisu väike tutvustus.

Teise maailmasõja ajal võitles vabatahtlikult Saksa poolel ligi miljon Nõukogude kodanikku. Umbes 15 000 venelast kuulus Relva- SSi. Kindral Vlassovi juhitud Vene Vabastusarmees (ROA) sõdis Hitleri poolel Nõukogude vägede vastu kolm diviisi, ühtekokku üle 50 000 mehe.

Vene sõjaväelaste koostöö sakslastega algas juba 1942. aastal, kui Brjanski oblastis enamasti Punaarmee vormirõivaid kandnud rahvakaitseväelased koos sakslastega seisid vastamisi partisanidega. Sellest salgast tekkis rahvakaitsebrigaad RONA, mis põhiliselt tegeles partisanivastase võitlusega. 17. juunil 1944 lülitati RONA Relva SS-i koosseisu. Diviis saadeti augustis 1944 Varssavi ülestõusu maha suruma. Püssilaskmise kõrval mõrvasid vene fashistid Varssavis 300 tsiviilisikut, sest selle üksuse sõdurid tegelesid usinalt rüüstamise ja vägistamisega.

Selline oli 29. (1. Vene) SS-relvagrenaderidiviis RONA.

1. augustil 1944 formeeriti 30. (2. Vene) SS-relvagrenaderidiviis. Selle sõdurite vandetõotus kõlas nii: "Võitluses oma kodumaa bolshevistlike vaenlaste vastu tõotan ma Jumala nimel pühalikult, et olen tingimusteta kuulekas Saksa vägede ülemjuhatajale Adolf Hitlerile ja vapra sõdurina olen iga hetk valmis seda vandetõotust oma elu hinnaga kinnitama."
See diviis võitles "terroristidega" Prantsusmaal ja pidas lahinguid liitlasvägede vastu Burgundias.

Veel tegutses venelastest koosnev SS-üksus Druzhina. Veebruaris 1943 osalesid selle vabatahtlikud Valgevenes Polotski–Lepeli–Borissovi piirkonnas partisanivastases "võitluses". Operatsioone viidi läbi äärmusliku julmusega. Partisanide poolt mineeritud teedele aeti kohalikud elanikud, kuni need õhku lendasid. Nõnda hukkus 3000 tsiviilisikut. Et kolme nädalaga tapeti koostöös sakslastega ligi 13 000 väidetavat partisani, aga sõjasaagiks saadi kõigest 950 püssi, võib järeldada, et tegemist oli kavakindla genotsiidiga.

Lisagem veel, et 25. novembril 1941 asutas Lokoti linnapea Konstantin Voskoboinik Natsionaalsotsialistliku Vene Töölispartei, millel oli ka oma rahvuslik manifest. 1944. aastal lakkas see partei olemast.

Märkigem siinjuures, et sedasorti parteid pole Eestis mitte kunagi olnud…

Raamatut sirvis
Ralf R. Parve

Foto:

TEENEKAD FASHISTID: II ja I klassi Raudristi, musta haavatunaastu ning Idarahvaste I klassi kuldteenetemärgi pälvinud Waffen-SS-Brigadeführer Bronislav Kaminski. Tema kõrval RONA veokompanii rühmaülem SS-obersturmführer Aleksei Bagaturia.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (29)