Vahur Kraft: Majandus võib langeda miinusesse

 Krafti sõnul on üheks majanduskeskkonna turgutamise eelduseks kaine meel finantssektoris, kuid kõiki kraane ei saa tema sõnul ometigi kinni keerata.

Sisenõudluse vähenemisest tingituna jääb tänavune SKP keskmine kasv Nordea analüütikute hinnangul ligikaudu 1% tasemele. „Teised on prognoosinud siin erinevaid asju, kuid meie usume, et madal periood kestab 2–3 aastat,“ sõnas Kraft.

„Ekspordisektor, millele loodame, ei pruugi nii tugevat panust anda, et kompenseerida siseturu nõrkust. Ebasoodsamad ajad on ka meie lähimatel kaubanduspartneritel Soomel ja Rootsil, mis tingib välisnõudluse kasvu nõrgenemise,“ märkis Kraft.

„Tuleb piirata jooksvaid kulusid, kuid investeeringuid tuleks jätkuvalt toetada. Samuti ei tohiks kokku tõmmata koostöös EL-iga projektide toetamist,“ soovitas pangajuht. Ta lisas, et mõnel pool on palkade langus vältimatu: „Mõnes sektoris – ehituses, turismis ja avalikus sektoris – peavad palgad langema.“

„Huvitav, kuhu näiteks need 80 000 ehitajat ehitussektorist tööle lähevad?“ tõstatas Kraft küsimuse.

"Majandusanalüüs on tagantjäreletarkus,“ sõnas Kraft. „Tegelikult oli ju ka varem juttu sellest, et nii kiire kasv ei saa olla jätkusuutlik."

Eestist saamas euroliidu Zimbabwe

Hinnatõus Eestis on võtmas drastilisi mõõtmeid. Aastaga on Balti riikide kütusehinnad tõusnud rekordkiirusel, seda eriti diislikütuse puhul. Liiter diislikütust maksab Eestis juba praegu rohkem kui Luksemburgis, mis on Euroopa rikkaimaid riike.

Eestis on diislikütusel liitrihind tõusnud 57%, bensiin 95-l aga 39%. Samad näitajad Lätis ja Leedus on vastavalt 26% ja 13% ning 32% ja 14%. Muudes Euroopa  riikides on tõus olnud märgatavalt väiksem.

Möödunud aasta augusti lõpul tutvustas Zimbabwe president Robert Mugabe (2007. aasta juulis oli Zimbabwes inflatsioon 7634%) kuni kuue kuuni ulatuvaid vanglakaristusi kaupmeestele, kes kavatsevad riigis hindu tõsta. Demokraatliku riigina oleks Eestis nii äärmuslikke meetmeid kasutada mõeldamatu. Ometi peaks ka Eesti riigil jätkuma nõnda palju jõudu ja tahtmist, et pisutki reguleerida terve mõistuse vastast hinnarallit. Väikeses riigis, kus firmadel on väiksemad käibed, oleks naiivne jääda lootma vaid turu eneseregulatsioonile. Eesti ei ole  Ameerika või Saksamaa.

Tuleks soodustada, mitte takistada rahvusvaheliste kettide sisenemist (nagu Lidl, Tesco) Eesti turule, kes oleksid võimelised konkurentidest madalamat hinnataset pakkuma. Näiteks Inglismaa kauplustekett Tesco suudab tänu suurele käibele pakkuda väga madalate hindadega tooteid. Tesco hoiab sel moel vaos ka oma konkurente.

Kasvava inflatsiooni ja hinnatõusu  taustal võib Eestist muidu hõlpsasti saada euroliidu Zimbabwe, sest oleme kaupade kallinemise poolest koos Läti, Bulgaaria ja Rumeeniaga kõige tipus.

Oleme Euroopa viimased

Tänavu I kvartalis aeglustus SKP  kasvutempo Eestis eelmise aastaga võrreldes järsult. Eurostati esialgsetel andmetel oli Eesti majanduskasv I kvartalis Euroopa Liidu madalaim. Samal ajal kui Eesti majanduskasv oli kõigest 0,1 protsenti, oli see Leedus 6,4 protsenti ja Lätis 3,6 protsenti. Siinkohal on piinlik kuulata peaministri arutlusi sellest, kas meie majanduskasv on ikka miinus null või pluss null protsenti.

Milliseid kardinaalseid vigu, mida meie naabrid on suutnud vältida, on Eestis tehtud? Rahvas on ju ikka käinud hommikust õhtuni tööl nagu 10 aastat tagasi. Üha tõesemaks osutub kahtlus, et Eestile ei sobi liberaalne ameerikalik majanduspoliitika. Eesti väiksuse juures ei talu laenudel ja tarbimisel põhinev majandus järske pöördeid. Põhjamaade mudel oleks Eestile sobivam.

Tulumaksu langetamine oli Eesti väiksust arvestades valesamm. Astmelise tulumaksu kehtestamine näib praegusel hetkel väga vajalik. Kehvematel aegadel tuleb jõukatel olla ülejäänud Eestiga solidaarne.

 Ansipi puhul hämmastab, et tema käitumine ei vasta enam tegelikule olukorrale. Raskesse majandussituatsiooni langenud riigi peaministrilt ootaks enam kahetsust, lahenduste otsimist, vigade tunnistamist, murelikkust... Hea riigijuhi tunnuseks on tahe hingata ühes rütmis rahvaga, keda ta esindab.

Majanduse käekäigu eest vastutaja koorem näib olevat valitsuses asetatud üksnes rahandusministri Ivari Padari õlgadele. Ansipi samaaegne sugestiivne optimism kaamerate ees mõjub ebasündsalt just vaesemaid inimesi silmas pidades. Käärid Ansipi ja rahva vahel näivad aina suurenevat.

Kuna Reformierakond ei tähenda üksnes Andrus Ansipit, soovitaksime sellele parteile: praegu pole soodus aeg valimislubadustele mõelda, vaid enam tuleks seista üldiste riiklike huvide eest. Sõltumata rahvusest, jõukusest-vaesusest jne istume kõik ühes paadis nimega „Eesti“. Oleks äärmiselt kurb, kui esmakordselt pärast Eesti taasiseseisvumist selle paadi mootor üles ütleks.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |