Toom: keemiarelvad Läänemeres Euroopale ohtlikud

Toom uuris, kuidas reguleerida selle sünge meenutise õiguslikku aspekti. Tema sõnul puudutab ohtliku lahingumoona Läänemerre uputamine mitut riiki. See on jätkuvalt tõsine probleem. millega on Toomi arvates mõistlik tegelda Euroopa tasandil. Baltimaad pole ainus piirkond, keda see küsimus puudutab – keemiarelvi uputati ka Põhjamerre, mille ääres asub samuti mitu Lääne-Euroopa maad. Järelepärimisele kirjutasid alla 42 eri riikide eurosaadikut, sh väljastpoolt Läänemere piirkonda – Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast. Eesti esindajaist andsid allkirja ka Kaja Kallas ja Urmas Paet.

Pöördumise tekstis öeldakse, et pärast Teist maailmasõda utiliseerisid liitlased Saksamaa demilitariseerimise protsessis keemiarelvi, uputades need Läänemerre. Uputatu hulgas on söövitavaid mürkaineid (ipriit – sinepigaas), arseeniühendeid (adamsiit), üldise toimega mürkaineid (Zyklon B) ja närvimürke (sariin, tabuun). Helsingi komisjoni teatel on Läänemerre uputatud vähemalt 50 000 tonni keemilist lahingumoona, sh suurtükimürske, lennukipomme ja konteinereid 15 000 tonni ründemürgiga.

Lisaks avastati hiljuti uurimise käigus kaks ründemürkide registreerimata uputamiskohta. Need mitteametlikud matmispaigad, Läänemere kasutamise intensiivistumine ning korrosiooni ja lekkeprotsesside ennustamatus on põhjustanud juba mitu uputatud ründemürkidega seotud intsidenti, mille kordumise tõenäosus on kõrge.

Risk, et ohtlike ainetega võivad kokku puutuda inimesed, taimestik ja loomastik, on suur. Samas Euroopa ei ole väga suur – kogu see õudus asub ka Eestil nina all. Yana Toomi algatus tõi selle juba ununema kippuva mure taas lauale.

Jaga |