Presidendi autasustatute valik kreenis

ALLAN ALAKÜLA,      09. veebruar 2005


Kostel Gerndorf, kes pälvis vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi ordeni kui „Eesti taasiseseisvusele kaasaaitaja", loobus autasust ning soovitas selle saata Okupatsioonide muuseumile.

Presidendile saadetud avalikus kirjas ütleb Gerndorf: „Mina ei tea endal olevat mitte mingeid muid arvestatavaid teeneid Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitajana kui tegevus Eestimaa Rahvarindes aastail 1988–1991. Oletan, et seda pidasite silmas ka Teie teenetemärki määrates. /.../
Härra president, Te olete osutanud mulle au olla esimene ja ainus Eestimaa Rahvarinde juhtidest, kellele on omistatud teenetemärk põhjendusega kui „Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitajale". Paljud minu tolleaegsed mõtte- ja teokaaslased Rahvarindest on pälvinud Eesti Vabariigi kõrgeid autasusid oma igapäevatöö eest, kuid mitte keegi ei ole saanud autasu taasiseseisvumisele kaasaaitajana. Mina ei saa selles olla ainus ega ammugi mitte esimene.
Esmakordselt on selle aasta autasustatavate nimekirjas põhjendusena toodud „Eesti Kongressi korraldamine". Rahvarindega seostatuna ei ole Eesti Vabariigis veel kedagi autasustatud. Eesti Kongressi korraldamine on leidnud Teie tunnustust, kuid Rahvarinnet ei ole nüüd, 17 (!) aastat hiljem, ikka veel olemas või ei ole enam olemas!? /.../
Ma ei tule seda teenetemärki vastu võtma. Palun korraldage teenetemärgi üleandmine Okupatsioonide muuseumile, muidugi, kui muuseum sellega nõustub."

Taasiseseisvumisele kaasaaitajatena määrati riiklik aumärk lisaks Gerndorfile ka Jüri Kraftile, Heino Martinsonile, Priit Andeveile, Aadu Jõgiaasale ja Arvo Kallastele. Kokku viiele inimesele.

Sõjaliste teenetega vabadusvõitlejaid on autasustatute nimekirjas aga 27, vabadusvõitlejaid kolm ja ka õpilasvabadusvõitlejaid kolm. Kaks inimest said Eesti riigilt autasu kui Teises maailmasõjas osalenud meditsiiniõed. Kokku 35 inimest.

Eelmise sajandi keskpaiga poole on kreenis ka ajaloolastele määratud tunnustus: 11 ajaloolasest vaid ühele (seegi rootslane) langes osaks tunnustus meie lähiajaloo käsitlemise eest. Neli ajaloolast said autasu massirepressioonide uurimise eest ning ülejäänud kuuest kaks on keskendunud 20. sajandi keskpaiga ajaloole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)