Põllutöömasinate muuseumi peremeest Heino Prosti rõõmustab noorte ajaloohuvi

Tänavuse turismihooaja lõplik kokkuvõtmine on muuseumiomanikul veel ees. „Üldiselt ei saa nuriseda. Iga nädal käis ikka mitu inimest. Ennekõike meeldib turistidele vaadata, kuidas masinad töötavad. Huviga kuulatakse ka minu juttu masinate eluloost,“ rääkis Heino Prost.

Palju haruldusi

Vanim rehepeksumasin Heino Prosti kollektsioonis on 1756. aastal toodetud firmas „Clayton“. Selle masina  võllid töötavad puulaagritel.

 Ühe rehepeksumasina sai Prost omaaegsele looduskaitse- ja metsamajandusministrile Heino Tederile kuulunud Kaera talust Valgamaal. Kunagi Karlova mõisale kuulunud ja kaheksa aastat jõude seisnud masina oli hobusega Sangastesse vedanud Heino Tedre vanaisa.

Vanim traktor jõudis Prosti kollektsiooni 1963. aastal Tartumaalt Rannu kandist – toonase Võrtsjärve kolhoosi esimehe, hilisema kirikuõpetaja ja poliitiku Kalev Raave abiga.  „Võtan Raavet meenutades mütsi maha,“ ütles muuseumi peremees.

 Muuseumis on ka Ukrainast pärinev vaheltharimistraktor T-50V; seda tüüpi masinaid toodi Heino Prosti sõnul Eestisse vaid kolm.

Kokku on Heino Prosti muuseumis üle neljasaja eksponaadi. „Mitmed nendest olen koos suuremate masinatega kingitusena kaasa saanud. Niisugused on ka noorematele külastajatele erilist huvi pakkunud turbalõikamislabidad, millega turbarabas lõigati lahti kuivama pandavaid turbapätse. „Tänavu sain juurde ühe 80–90 aastat tagasi tehtud mootori, mis täiesti töökorras,“ lisas muuseumiomanik.

Käesolev aasta on Heinol kulunud kahe Deering-traktori taastamisele. Põlistest firmamärkidest on muuseumis esindatud ka Fordson, Munktell, Imanta, Rusti, Ransomesi jmt.

Lisaks „Tantsule aurukatla ümber“ on Heino Prosti masinad podisenud ka filmides „Künnimehe väsimus“, „Ajaarvamine ei alga meist“, „Nimed marmortahvlil“ ja hiljuti valminud mängufilmis „Puhastus“.

Huvilisi käib kõikjalt

Iseäranis hea meel on Heino Prostil siis, kui muuseumisse tulevad lapsed ja noored. „Tänavu on käinudki paljud isad koos lastega ja vanaisad koos lastelastega. Tore, et erinevate põlvkondade inimeste muuseumikülastused on rohkem hoogu läinud,“ märkis kollektsionäär.

Tema sõnul on väikemuuseumi korrashoidmiseks riigilt vägagi raske toetusraha saada. „Vastavad rahastamisallikad kipuvad lihtsalt puuduma. Mõnedki poliitikud on aga muuseumi käekäigu vastu tõsist huvi tundnud. Nii on muuseumit külastanud ja tänavu suvel meie korraldatud laadalgi ringi vaadanud abivalmis Riigikogu liige Marika Tuus-Laul. Samuti uudistas muuseumit Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Aivar Kokk.“

Nende inimestena, kes muuseumi edendamiseks oma panuse andnud, nimetab Prost ka Rõngu bensiinijaama keskerakondlasest omanikku Evald Mihkrat ja vabatahtlik Peep Pransi, kes käib abiks igal laupäeval ja kes suvel lõi laadal kaasa vanaaegse rehepeksu tutvustamisel. Pidevaks kaasaaitajaks on ka Heino abikaasa Tiiu-Reet Kõnnussaar.

 Tänase Eesti põllumajanduse käekäigu üle arutleb Heino Prost nii: „Meie ümbrusest on mitmed farmid likvideeritud. Selline olukord teeb kurvaks. Piimahind on küll veidi tõusnud, kuid ikkagi väga väike. Muret teeb, mis saab seakatkupuhangu tõttu eestimaisest seakasvatusest. Väiketootmist on tänastes maaoludes peaaegu võimatu taastada. Paljudel maaperedel pole enam sahvrist või keldrist omakasvatatud ja endatoodetud kraami võtta. Niisugune on lugu.“

Tegutsemistahet ja optimismi jätkub

Räägime uuest Eesti Vabariigi presidendist Kersti Kaljulaidist. „Peaasi, et ta end ühest või teisest poliitilisest jõust mõjutada ei laseks,“ ütleb Heino Prost.

 „Tundub, et vastne riigipea oskab tööinimestest lugu pidada. Arukas tegu, et ta esimese Eesti-visiidi teeb Virumaale,“ arvab abikaasa Tiiu-Reet.

 Tulles tagasi Heino Prosti hobi juurde, küsin, kas tema muuseumis oleks võimalik ka kultuurisündmusi korraldada, näiteks tähistada rahvakalendri tähtpäevi, sest Tiiu-Reet käis möödunud aastal Tartus Rahvaülikoolis kadri- ja mardipäevakombestikku õppimas. „Nüüd, kus uus näituseruum valmis ja seda saab ka ahjuga soojaks kütta, võib selline mõte täiesti teoks saada. Asi võtab aga aega. Samuti on plaan taastada rehepeksumasinakuur, milleks otsime koostööpartnereid. Mõistagi tuleb taas kokku puutuda keerulise rahastamisprobleemiga. Tegutsemistahet ja optimismi aga veel jätkub,“ kinnitas põllumajandusajaloo väärtustamisele pühendunu.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |