President Meri tellis kapolt Estonial olnud autode nimekirja

10. jaanuar 2007


NädalalehtVesti Nedeli Den za Dnjom (VNDD) tutvustas 29. detsembril avalikkusele üht kaitsepolitsei koostatud aruannet 1994. a septembris hukkunud parvlaeva Estonia lasti kohta. See dokument, mis äsja vabastati riigisaladuse templi alt, kujutab endast parvlaeva viimseks osutunud reisile asunud autode, nende juhtide ja laadungi nimekirja. Selle tellis kapolt 1994. a tollane president Lennart Meri. Tänini jääb arusaamatuks, miks ta seda tegi, sest presidendi institutsioon ametlikult ei tegelnud laevahuku põhjuste uurimisega. Isikud, kes põhjusi võivad teada, aga ei räägi, viidates riigisaladusele.

Kaheksa autot kadus tollinimekirjadest

Kaitsepolitsei tollase peadirektori Jüri Pihli allkirja kandvas aruandes ilmnevad muu hulgas suured erinevused laevale veerenud autode arvus. Nii asus laeval piirivalve andmetel 61 autot, tolli andmetel aga 75 autot. Sama suur arv (75) oli laeval autosid ka Estline'i piletisüsteemi andmetel. Kapo tegi oma allikatele toetudes aga kindlaks, et tegelikult viibis laeval 83 autot, ja kandis sellest ka presidendile ette.
Muu hulgas raporteeris kapo, et Estonial asus nende andmetel koorem kuue tonni koobaltiga. Ametlikus autode nimekirjas – ei tolli, piirivalve ega Estline'i omas – seda veokit ei leidunud. Seega pidi olema tegemist salakaubaga. Samas märkis Pihl mainitud aruandes presidendile, et "konkreetseid salakauba vedamise fakte pole tänaseks kindlaks tehtud".
Kuni kõnealuse aruande päevavalgele tulekuni ei olnud koobaltikoorma asumine laeva pardal õnnetuse ajal ametlikest kanalitest kinnitust leidnud. See on moodustanud osa nn vandenõuteooriatest, mis laevahuku kohta on levinud.
Olles kõnealust dokumenti kõrvutanud Riigikogu Estonia uurimiskomisjoni poolt enne jõule avaldatud raportiga, järeldab VNDD, et kuigi koobaltikoormal polnud laevahuku seisukohalt määravat tähtsust, andis see järjekordse tunnistuse militaarse otstarbega salakaubakanali olemasolust. Koobaltit kasutatakse muu hulgas sõjatööstuses. Ka näitab tervelt kaheksa auto puudumine tolli, piirivalve ja Estline'i ametlikest nimekirjadest, et need võidi sealt hiljem kustutada.
Teisisõnu, nn delikaatset kaupa vedavate autode kõrval kustutati andmed ka nende autode kohta, mille juhid võisid kuidagi tunnistajaks osutuda. Kui kaheksa auto puudumist tolli ja piirivalve infosüsteemis võib pidada noores riigis valitsenud segaduse ja korruptsiooni tagajärjeks, siis väga raske on põhjendada, miks need autod ei jätnud jälgi Estline'i piletisüsteemi.

Kapol koobaltikoormast andmeid pole

Kaitsepolitsei lükkas ümber VNDD väited, nagu oleks parvlaeva Estonia viimsel reisil veetud kuuetonnise koobaltilastiga veoautot. "Laevahuku järgselt läbi käinud infokild justkui oleks „Estonia" viimase reisi ajal olnud laeva pardal veok 6-tonnise koobaltilastiga, uurimise käigus kinnitust ei leidnud. Vähemalt kaitsepolitseil taolist infokildu kinnitavat teavet ei ole," teatas kapo komissar Henno Kuurmann Delfile.
Kuurmanni sõnul kaitsepolitseinikud tõepoolest pärast laevahukku võrdlesid Estonia pardal olnud autode andmeid, mis olid fikseeritud tollis ja piirivalves ning laevafirmas Estline, ning tuvastasid mõningaid erinevusi. "Nimetatud erinevuste kohta koostati ülevaade, mis edastati ka Keskuurimisbüroo uurijatele, otsustamaks, kas taolistel andmetel võib olla laevahuku põhjuste uurimisversioonide kontrollimisel abi ja kas on vajalik kriminaalasja materjalide juurde välja nõuda kõnealuseid originaaldokumente. Seda, kas politseiuurijad vastavaid andmeid kajastavaid originaaldokumente tollist, piirivalvest ja laevafirmast Estline välja nõudsid või mitte, tuleks küsida politseilt," selgitas Kuurmann.
Parvlaeva Estonia huku põhjuste tuvastamiseks algatatud eeluurimist juhtis Keskuurimisbüroo.

Refereeritud Delfi/VNDD


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (20)