Enne mõtle, siis vali!

Rein T., kes pole olnud parteis ega erakonnas,      07. märts 2007


Eesti meedias arutletakse pikalt-laialt Pronkssõdurist ja suhetest Venemaaga. Valus on kuulata, kui teadjad inimesed hoiavad suu kinni, et mitte sõnagagi minna vastuollu enne valimisi enampropageeritud seisukohtadega.

Musta, aga tõsiseltvõetavat stsenaariumi ei taha keegi välja tuua, sest siis oled kohe paaria – Vene sõber (nagu oleks naabriga läbisaamine häbiasi).
Olukorda roosade prillideta vaagides on meie riigile ette näha tõsiseid tagasilööke.
Riigis algavad kaklused eri rahvustest noorte vahel. Ühtedes linnades jäävad tänaval peremeesteks ühe, teistes teise rahvuse omad; on laipu ja sante. Kerge algus on juba Tartus ja Tallinnas tehtud. Pruugib ainult sellel „vesiväraval" avaneda, kui sellest saab aastatepikkune „verivärav". Algab massiline igasuguste mälestusmärkide hävitamine, koos sellega paisub inimestevaheline vaen töö- ja elukohtades. Munder ei muuda rahvust.
Venemaa saab hea põhjuse sulgeda piiripunktid kaubaveoks. Gaasikraanid keeratakse kinni või küsitakse gaasi eest hinda, mida me ei suuda maksta.
Rahvusvahelisel tasandil ei saa me isegi moraalset toetust, sest ükski riik ei õigusta fašismi ega mõista Teise maailmasõja võitnute mälestusmärkide mahavõtmist. Proua Merkel lubas algatada kõigi Hitleri-Saksamaa aegsete sümbolite täielikku keelustamist EL-is. Tuletage meelde lärmi, kui iseseisvuspäeva paraadil nähti svastikaga kõrvarõngaid! Sakslastel on ka Berliinis kõrgel sambal Vene soldat, mille jalamile viiakse ka kõrgete külaliste poolt pärgi. Karu hääl ületab igati hiire piuksumise! Eestile vibutatakse sõrme ning antakse mõista, et oleme oma rahvusliku uhkusega käki kokku keeranud, mõtlemata, mis on selle hind.
Vaatame, mida me võidame ja mida kaotame.
Eestlane olla, kes ka mina ihult ja hingelt olen, on uhke, aga kas ka hää? Idanaabrilt gaasi ei tule, masuuti ka mitte. Töösse jäävad ainult kirdes asuvad põlevkiviküttel elektrijaamad. Ülekoormuse tõttu langevad rivist välja alajaamad. Diversiooni polegi vaja! Soomega ühendav uus kaabel on nõrguke; ega muidu räägita vajadusest teise järele. Ja mõeldud oli see rajatis ikkagi põlevkivielektri kiireks rahakstegemiseks. Ka ei hiilga Skandinaavia elektri ülejäägiga. Kariloomad, sead, kanad hukkuvad, sest käsitsilüps on minevik ja sööda valmistamine ja etteandmine on mehhaniseeritud. Lihakombinaadid on ilma elektrita jõuetud. Leivaahje püütakse kiirkorras puidule üle viia. Jahvatamata teradest saab kodus keeta väga tervislikku täisteraputru, aga linnarahval pole millelegi potti sooja panna. Tööstus pole võimeline midagi tootma ning välisomanikud evakueerivad seadmed ja tootmaterjali. Elektrirong, tramm ja troll jäävad jalgu ning needki saab katki pekstud. Turism lakkab, sest näljaturism ei ole popp. Riik kaotab elanikkonda rohkem kui küüditamise ja põgemisega. Töötu rahvas, kes vähegi suudab, pakub ennast võileivahinna eest Euroopa Liidus. Rahakad kaovad koos oma ja riigi rahaga soojale maale ega taha kuuldagi, et ollakse Eestist pärit, sest eestlasest on saanud Euroopa jobu.
Kuidagi vaevaliselt me oma elu siin aastakümnetega ära korraldame, võlga ja abi vastu võttes. Eestlastest rahvusvähemus Eestis on paratamatu tagajärg. Need, kes veel eesti keelt omavahel räägivad, vaidlevad, kuidas küll said kunagisse Riigikokku ja valitsusse nii mõtlematud inimesed, et ühe eestlase näo järgi tehtud kuju pärast tõmbasid oma rahvusele vee peale.
Sina, valija, minu kaasmaalane, oled sellele kaasa aidanud, valides enne, kui mõtled.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)