Varek viitab valitsuspoliitika kriisile

19. detsember 2007


Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Toomas Varek iseloomustas riigieelarvet nii: Eesti langemine inimarengu aruandes nelja koha võrra näitab liberaalse majandus- ja sotsiaalpoliitika kriisi. „Ebavõrdsus ühiskonnas, madal keskmine eluiga, alkoholism, mitu korda madalamad tervishoiukulutused, HIV levik – need on teemad, mis peaksid kuuluma riigieelarve prioriteetide hulka," loetles Varek. Tema sõnul räägivad analüütikud tööpuuduse kasvust, ehituse ja kinnisvara kõrval on löögi all tekstiilitööstus, puidutöötlemine, hotellindus, toitlustus, transport. Tarbimise vähenemise all kannatab jae- ja hulgikaubandus. „Pangandusanalüütikud ennustavad töötuse kasvu kuni 8,5 protsendini ja 2009. aastaks koguni 9 protsendini," märkis ta.

Varek edastas Keskerakonna hinnangu, et riigieelarve toetub ebaõiglasele maksusüsteemile. „Aktsiisitõusu eesmärk polnud juba alguses mitte euro kasutuselevõtt, vaid Reformierakonna valimislubaduse – tulumaksu vähendamise – katmine. Tulumaksu alandamine on kasulik neile, kelle kuusissetulek ulatub üle 40 000 krooni. Alates sellest sissetulekust võidetakse rohkem kui kaotatakse."

Valitsuskoalitsioon jätkab nn õhukese riigi poliitikat, kus kasu saavad keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Enamik rahvast maksab neile aktsiisitõusu kaudu selle lõbu kinni.

„Teha vastutustundetut poliitikat langeva majanduskasvu tingimustes on väga küüniline," sõnas Varek. Poliitiku sõnul ei ole Keskerakond rahul ka kohaliku omavalitsuse rahastamisega riigieelarvest. „Peaminister rääkis, et kohaliku omavalitsuse tulubaas suureneb tunduvalt ning et omavalitsused justkui supleksid rahas. Kohtudes omavalitsusjuhtidega, on pilt sootuks teine – katmata aktsiisitõusu, ehitushindade, teedeehituse, toasooja käibemaksu jm teenuste hindade järsk tõus on asetanud meie vallad ja linnad raskesse seisu."

Vareki sõnul pole mõtet rääkida suurtest eurotoetustest, kui kohalikes omavalitsustes napib kaasfinantseerimiseks raha, mille sööb ära just seesama hindade tõus. Riigil on järgmisel aastal kavas tööle võtta 2500 uut ametnikku. „Õigustatud küsimus: kas tõesti on sellise hulga uute inimeste töölevõtmine vajalik? Kas ei saa praegust ametnikkonda efektiivsemalt tööle panna?" küsis Varek. „Aga võib-olla on need töökohad mõeldud majanduslanguse tõttu töö kaotanud inimeste tööhõiveprogrammina või töötavate ametnike varjatud palgatõusuna?"

Varek lisas, et eelarve jätab lahendamata ka pensionil olevate puuetega inimeste toetused. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on 8 aastat tõstmata ja ka praegune riigieelarve ei too varasematest lubadustest hoolimata puuetega inimestele mingit rõõmu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (53)